Tõnu Kivis: Politsei pole peksupoiss ja turvatunne ei seisne numbrites

, Pärnu politseijaoskonna juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Kivis.
Tõnu Kivis. Foto: PP

Viimasel ajal on Eestis olnud korduvalt juttu probleemidest, mis puudutavad politsei- ja piirivalveametit. Viimati jõudis probleemistiku kajastamise järg Pärnu Postimeheni.

On nii palju, kui on

Kõige selle juures on üks asi kindel. Olenemata sellest, kui (majanduslikult) raske on kogu riigil ja sellest tulenevalt politseinikel ja piirivalvuritel, avaliku korra tagamise kvaliteedis järeleandmisi teha ei saa. See, et politseinikke on jäänud vähemaks, ei tähenda ju seda, et võime teha oma tööd halvasti.

Kui palju või vähe peaks politseinikke kuskil olema, on keeruline küsimus. Meile tundub, et alati võiks olla rohkem. Seejuures tulebki mõista, et politseinikke on nii palju, kui neid on, ja selle arvu tulenemine sõltub meie riigi rahakoti paksusest.

Olemasolevate vahenditega tagatakse turvalisust kogu riigis. Pärnu ja meedias laineid löönud teised piirkonnad ei ole seejuures erandid. Turvalisust tuleb igal juhul jätkuvalt tagada ja seda tehakse.

Rääkides politseinike või piirivalvurite madalast palgast, ei saa me mööda vaadata, et riigis ongi majanduslik olukord keeruline.

Keerulisusega kaasnevad tihti tugevamad emotsioonid. Sinises ja rohelises vormis korda tagavad ametnikud on ennekõike inimesed oma soovide, ootuste ja probleemidega.

Sel nädalal on Pärnu Postimees kajastanud ühe kindla hulga politseinike seisukohti ja hinnanguid nende endi töö kohta. Kindel on see, et politsei pole peksupoiss, sest oma tööd tehakse jätkuvalt ennekõike kogukonna huve silmas pidades. Teisiti poleks see võimalik.

Küll jääb küsitavaks, kas ja kui kaua inimesed seda ametit nende majanduslike vahenditega pidada jaksavad. Küsimusi on palju, kuid ennekõike on vaade tulevikku, sest on ju välja öeldud, et tänaval tööd tegevate politseiametnike palka on lubatud tõsta.

Aastas on perioode, mil maakonna elanikkond on enam liikvel või lausa mitmekordistub. Nagu jõulukuus, on kõrgemad ootused turvalisusele suvel.

Kas on tagatud turvalisus?

Lääne prefektuur on aasta lõpukuul toonud suurema isikkoosseisu tänavatele igal aastal. Selle eesmärk pole inimesi jõululauast ära tuua, kuid see pakub lisavõimalust pere sissetuleku täiendamisel.

Ennekõike on selle tegevuse eesmärk siiski suurendada inimeste turvatunnet ja anda ametnikele võimalus täiendavate tundide eest saada lisatasu. See, kas ametnik valib perekesksed jõulud või tänavatel turvalisuse tagamise, on valikute küsimus.

Kui me räägime sellest, mis on politseiametnike roll ühiskonnas, siis see jääb jätkuvalt ennekõike ennetavaks ja probleeme lahendavaks. Seda, kas analüüsidel põhinevas politseitöös rakendatud mõõdikutele omistatakse punkti- või mõne muu süsteemi nimesid, ei ole oluline.

Oluline on see, et kohtuväline menetleja langetab küll otsuse, aga enamasti on selle taga siiski reaalne hinnang ja politsei Eestis pole läinud seda teed, et rakendada eranditult maksimaalseid karistusi. Ja see ei peagi nii olema.

Kokkuvõttes ei seisne politsei küsimus politseinike arvus, vaid selles, kas on tagatud turvalisus. Praegu on see tagatud ja kahjuks paljuski jätkuvalt politseiametnike pühendumise arvelt, sest sisejulgeoleku palgad jäävad alla ametnike ootuste.

Peksukotiks kedagi pidama ei pea, sest politsei pakutavat turvatunnet pole võimalik alahinnata ega rahas mõõta. Küsimus on selles, millal sellele leitakse vääriline numbrites mõõdetav tunnustus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles