Kui Tartu linna 2013. aasta eelarvet lühidalt iseloomustada, siis see on senistest eelarvetest kõige inimnäolisem. Selles on kõige rohkem investeeritud inimestesse, nii palgatõusuga kui ka teistel viisidel. Üldse on eelarves pandud suurt rõhku investeeringutesse tuleviku tarbeks.
Meie investeeringute kogumaht moodustab ligi 28 protsenti eelarvest – seda on rohkem, kui paljud Euroopa linnad saavad endale praegusel ajal lubada.
Linna tegevuskulude kasv on seevastu vaid 0,7 protsenti, kui mitte arvestada arendustegevusega otseselt kaasnevaid kulusid (näiteks uued lasteaiakohad ja õpetajad) ning välistest mõjudest tingitud kulukasvu (näiteks elekter).
Abi pole häbiasi
Järgmise aasta eelarve kõige mahukama investeeringu objekt on Idaringtee. Selle mõte pole lihtsalt üle Emajõe sildu ja linnapiirile teid ehitada, vaid luua pikas perspektiivis keskkonna- ja ajasäästlikud liikumisvõimalused nii läbisõitjaile kui ka tartlastele. Tahame leevendada kesklinna liikluskoormust, sest meie linnakeskkond annab unikaalse võimaluse liikuda suures osas linnast jalgsi.
Mõne aasta eest bussiliiklust reformima asudes oli meie soov, et Tartu ühistransport muutuks paremaks, ja vaevalt keegi GoBusi-aegseid busse enam tagasi tahaks. Seepärast ongi eelarves eraldatud ühistranspordile üle 9 miljoni euro.
Järgmisel aastal rakendatakse ühistransporti tänapäevastavad infosüsteemid. Sõitjate ja piletiostude arv näitab, et otsused on olnud õiged, inimesed kasutavad ühissõidukeid aina enam. Nüüd on tähtis samas suunas edasi liikuda.
Et investeeringuteks jätkuks raha, on parem hoida mõistlikke bussipiletihindu ja tagada niimoodi parem kvaliteet, selle asemel et ühel hetkel vabandada viletsat kvaliteeti tasuta transpordiga. Meil on soodustused mitmele elanikerühmale ja eakad võivad edaspidigi sõita ühissõidukeis tasuta.
Paljusid peresid on puudutanud majanduskriis ja tööpuudus ning nende rahaline seis muutus raskeks. Et sellistes tingimustes ei anna laustoetused tulemusi, on linna pakutav nõustamine ja abi läinud aina personaalsemaks. Eelarves on mõeldud erakorraliste sotsiaaltoetuste kasvule ning kui sellest rahast ei jätku, oleme valmis ka juurde eraldama.
Samuti on eelarves raha invakorterite ostuks või rendiks: püüame leida eraturult invakortereid, mis on linnale uus kogemus.
Meil on tulevikus kindlasti võimalik paremini abi anda, kui paneme üksteist rohkem tähele ja näeme, mis meie ümber toimub. Kui te näete hädas kedagi, kes ei tihka tulla linnalt tuge otsima, siis palun aidake, andke abivajajatest teada. Linna abi ei ole häbiasi, see on normaalne võimalus inimestele, kes vajavad mingil ajal tuge.
Sihiks tipphariduskeskus
Lastest ja noortest sõltub meie linna tulevik, selles kontekstis peab linn olema jätkusuutlik. Teeme Tartusse juurde üle 200 lasteaiakoha, lisandub 40 töötajat – see tähendab kaht uut lasteaeda. Tahame, et lasteaiatöötajad, nii õpetajad kui ka abipersonal, saaksid palgatõusu.
Tõus 1. aprillist oli kompromiss linnaametnikega, mida arutati ka kohtumistel volikogu fraktsioonide esindajatega. See sisuline ja eetiline kokkulepe on väga tähtis.
Järgmise seitsme-kaheksa aasta jooksul läheb kooli üle 4000 lapse rohkem kui seni. See on vähemalt 150 klassikomplekti. Seetõttu on tehtavad otsused vajalikud nii hariduse sisulise kvaliteedi kui ka taristu mõttes.
Need puudutavad ka Tamme gümnaasiumi uut hoonet Nooruse tänaval. Kui me ei rajaks uut gümnaasiumihoonet, tunneksid end praeguses hoonestikus ebamugavalt nii põhikool kui ka gümnaasium. Olemasolevale kinnistule veel üks hoone ei mahu.
Nooruse 9 majas, mis asub põnevate akadeemiliste hoonete lähedal, saame aga luua nüüdisaegse õpikeskkonna. Tartu Ülikooli Maarjavälja linnak annab selles majas hariduse andmiseks täiesti uued võimalused.
Tegelikult me kasutame veel vähe ära Tartus olevat unikaalset akadeemilist potentsiaali, et luua tipphariduskeskus kõigil tasemetel – lasteaiast ülikoolini.
Oleks mõistlik, kui linnavalitsus ja ülikool, vabaharidus- ja teised institutsioonid tuleksid kokku ühise laua taha ja arutleksid perspektiivse haridusruumi üle, mida me vajame. Koostöös ülikoolidega peaksime suutma kujundada tänapäevase, tulevikku suunatud koolikeskkonna, mis ei oleks eeskujuks üksnes Eestis.
On tähtis, et meie õpilased mitte ainult ei läheks põhikoolist edasi keskkooli või kutsekooli, vaid et nad areneksid ennekõike inimesteks, kes saavad elus hakkama.
Vale on vastanduda
Silmas tuleb pidada ka noorsootööd. Me kõik oleksime õnnelikumad, kui saaksime Anne noortekeskuse kohe ära teha. Aga praegu on oht, et selle hind kujuneb linnale väga kõrgeks ja Euroopa raha osakaal väikseks.
Otsust noortekeskuse kohta ei ole veel tehtud ei üht- ega teistpidi, kuid me peame selle üle diskuteerima, ning kui vaja, julgema kaaluda selle projekti edasilükkamist, et viia oma unistus täies mahus ellu 2014. aastast algaval Euroopa eelarveperioodil.
Me ei tohi minna lihtsate vastanduste teed ja nõuda valikut: kas Anne noortekeskus või Nooruse 9 maja. See poleks tartulik ega mõistlik. Meie soov ja kohustus peab olema mõlemad ära teha. See võimalus on meil olemas.
Peame olema poliitikaülesed ja keskenduma tulevikule, et suudaksime säilitada raha kogu sotsiaalse taristu kordategemiseks – lähiajal ennekõike lasteaiad ja koolid, mis on ka meile seadusest tulenev kohustus.
Aeg-ajalt on kostnud arvamusi, et linn võiks isegi palgamaksmiseks laenu võtta. Sellega me leppida ei saa. Volikogu komisjonides on tehtud palju parandusettepanekuid, kahjuks on neist mõnegi tõsiseltvõetavus üsna kahtlane.
Keskerakonna fraktsioon on oma kõigi ettepanekute katteks pakkunud välja Nooruse maja ostuks mõeldud raha. Kui kõik nende ettepanekud arvesse võtta, peaksime Nooruse maja tervelt viis korda ostmata jätma, sest nii palju raha kuluks nende parandusettepanekute elluviimiseks.
Tartus on olnud traditsioon võtta eelarve vastu enne jõule. On tähtis, et tartlased teaksid juba jõuludeks, mida järgmisest aastast oodata, ega jääks määramata ajaks teadmatusse. Seetõttu ma loodan väga, et meil õnnestub seda traditsiooni volikogus jätkata.