Naali-Marie Liivrand: Ehk tuleks siiski lõpetada osa elanike orjastamine?

Naali-Marie Liivrand
, Pärnu majaomanike seltsi juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naali-Marie Liivrand.
Naali-Marie Liivrand. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Varakevad on julm revident. Ta toob lume alt välja kogu inimeste tekitatud loodusereostuse ja seda on palju. Tuleb üles leida põhjused, miks viiakse prügi metsa alla või maantee äärde, aga mitte prügimäele.


On selleks koristusfirmade ja prügimäe võetav kõrge hind, halvasti korraldatud prügivedu või elanike ükskõikne suhtumine heakorrasse? Või-olla kehtestada kõigile kohustuslik heakorramaks?



Majaomanikult mitu nahka


Heakorra eest on senini vastutavad olnud ainult majaomanikud. Neile pandud koormis koristada tasuta sundkorras oma krundiga piirnevat linnale või vallale kuuluvat maa-ala on võrdne feodaalaegse teoorjusega. 1860. aastast asendati teoorjus rahalise koormisega (maamaks) kuni talude päriseksostmiseni. Talupoeg ei maksnud maamaksu, vaid maksta tuli saadava tulu pealt (põllumajandusmaks).



Eesti Vabariigis on majaomanikele pandud mitu koormist: maamaks, linnale kuuluva hooldusala korrashoid, arheoloogiliste uuringute ja ajalooliste hoonete taastamise rahastamine. Põhiseadus lubab omavalitsustel kehtestada makse ja panna inimestele koormisi, kuid kas neid tohib kehtestada kohustuseks ainult osale elanikest?



Heakorratöö linnale või vallale kuuluval maa-alal tasuta tööna on feodaalaegne teoorjus. Tasuta töö võõrale omanikule on sunnitöö, aga Eesti Vabariigi põhiseaduse 29. paragrahv keelustab sunnitöö.



Euroopa inimõiguste seaduses lubatakse nõuda tasuta tööd koormiste näol ainult kõigile inimestele kohustuslike tööde korral. Ehk tuleks lõpetada osa elanike orjastamine? Siis saaksid vanad ja haiged majaomanikudki trahvihirmuta elada. Praegu ei päästa orjatööst isegi kõrge vanus, sest 2004. aasta kohtulahendis leidis advokatuuri üldkogu, et pensionär on töövõimeline.



Minu küsimusele, kui vanalt loetakse inimene töövõimetuks, vastas Linnar Liivamägi riigikogu õiguskomisjonist, et niikaua kui pensionär jõuab puud tuppa tuua, on ta töövõimeline ja oma töövõimetust peab ta tõestama kohtu kaudu.



Vastus tundub karm, kuid loogiliselt võttes on see tõesti õige, sest vanadus ei võta meilt töötegemise võimet. Vanadus võtab töötamiseks vajamineva jõu ja muudab inimese tööjõuetuks, aga sellist terminit (tööjõuetu) me Eesti Vabariigi seadustest ei leia. Majaomanikud on teinud ja teevad edasi heakorratöid väljaspool oma kruntigi, kuid see peab olema vabatahtlik ja võimalusel linna-valla poolt kompenseeritud.



Ettepanekud arutamiseks


Kuid läheme tagasi prügi juurde. Esitan mõne ettepaneku, ehk aitaks see olukorda parandada: 1) kehtestada heakorramaks ja saadud raha kasutada tasuta prügikoristuseks ja linnamaa hooldamiseks; 2) teha koostööd koolidega; 3) jätta ära kampaaniad ja kutsuda elanikud kevadisi ja sügisesi koristustöid tegema; 4) kinnitada eri prügiliikide äraviimiseks kindlad päevad ja kellaaeg; 5) määrata parkidele vahid; 6) mõelda kinnisvaramaksule, kusjuures omaniku eluaseme pealt ei tule maksta, maks tuleks kehtestada tulu teeniva pinna suhtes. Kui inimestel on teisigi häid ettepanekuid, võib neid saata minu meiliaadressil naaliliivrand@hot.ee või telefonil 523 4001.



Lisan oma panuse Pärnu linna kassasse. Puhastusala suurus on 250 ruutmeetrit, volikogu kinnitatud koormise suurus 690 krooni kuus ja aastas 8280 krooni. Kogu taasiseseisva Eesti Vabariigi ajal olen ma linnale tööd teinud 140 760 krooni eest!



Omavalitsused võiksid tänu avaldada neile, kes on tasuta tööd teinud, aga mitte alandada trahvidega, kui ei suudeta enam linna või alevit aidata. Siiski loodan, et Eestis kaotatakse orjapidamiskord. Soovin kõigile ilusat kevadet!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles