Kultuurikomisjon otsib ERRi nõukokku Nõgene asemele uut liiget
29. detsember 2012, 20:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kultuurikomisjon hakkab uuel aastal arutama, keda nimetada kultuuriministeeriumi kantslerina tööd alustava Paavo Nõgene asemele rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liikmeks.
Kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas ütles Postimehele, et komisjon arutab uue liikme nimetamist jaanuaris, mil ühtlasi võetakse kõne alla Nõgene tehtud ettepanekud rahvusringhäälingu seaduse muutmiseks.
Nõgene teatas enne jõule, et soovib rahvusringhäälingu nõukogu liikme kohalt tagasi astuda, kuna asub 1. jaanuarist tööle kultuuriministeeriumi kantslerina. «Tagasiastumise ajendiks on asjaolu, et praeguses ERRi seaduses toodud nõukogu koosseisu määramise põhimõtte järgi, mille kohaselt nõukogus on esindatud kõikide riigikogu fraktsioonide esindajad ning neli sõltumatut eksperti, poleks minu kantsleri ametis nõukogu liikmena jätkamine õige,» märkis Nõgene kultuurikomisjonile saadetud kirjas.
Nõgene sai ERRi nõukogu liikmeks tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjana tänavu mais koos Mart Luige, Rain Tamme ja Agu Uudelepaga, kes nimetati ametisse viieks aastaks. Lisaks neile kuuluvad nõukokku sotsiaaldemokraat Jaak Allik, reformierakondlane Igor Gräzin, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Priit Sibul ning keskerakondlane Priit Toobal. Nõgene asemele peab nõukokku uue liikme nimetama kultuurikomisjoni ettepanekul riigikogu.
Nõgene soovitas riigikogul täpsustada ka rahvusringhäälingu seadust, et muu hulgas muuta ERR ühemõtteliselt reklaamivabaks. Kui praegu võib ERRi nõukogu lubada erandina edastada reklaami või sponsorteavet, kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri- või spordisündmuse ülekandeõigusega, siis Nõgene hinnangul on tegu liiga subjektiivse otsustusõigusega, mistõttu võiks vastav säte seadusest välja jääda.
Ta märkis, et kui seadusandja on soovinud, et ERRi kanalid oleksid reklaamivabad, siis peaksid nad seda ühemõtteliselt ka olema. Erandiks on tema sõnul juhtumid, kui välisülekannete õigusi omandatakse Euroopa Ringhäälinguliidu vahendusel, nende omandamine ilma nõueteta poleks võimalik ja seetõttu kannataks ERRi sisu.
Vastukaaluks võiks Nõgene sõnul kehtestada kohustuse, mille järgi peaks ERR edastama iga päev vähemalt 15 minutit kultuuriteateid kõigis oma kanalites. «See annaks ühelt poolt võimaluse ja teisalt seaks ERRile kohustuse anda kultuuriteadete edastamise kohustuse läbi võimalus erinevatele kunsti- ja kultuuriasutustele teavitada eelseisvatest sündmustest,» lausus ta ja lisas, et praegu on selline tegevus heitlik, teateminutite arv ebakorrapärane ning mõnes programmis puuduvad kultuuriteated sootuks.
Muu hulgas soovitas Nõgene kaaluda ka ERRi nõukogu laiendamist, et parandada riigieelarveliste eraldiste kasutamise järelevalvet, mis tema hinnangul piisavalt hästi ei toimi. Tema sõnul pole nõukogus praegu esindajat, kes järelevalvet teeks, sest nõukogu spetsialistidest liikmed esindavad oma valdkonna teadmisi ning riigikogu liikmed eeskätt oma fraktsioone. «Ka nende poolt ebamugavate küsimuste esitamine pole populaarne tegevus, kaudne võimalus ise pihta saada vaigistab nii mõnegi küsimuse juba enne selle esitamist,» ütles Nõgene.
Samuti tundis ta muret, et rahvusringhääling on praegu justkui kodutu. «Ka käesoleval aastal tekkis situatsioon, kus ERRi 2013. aasta riigieelarveliste vahendite arutelu ja kaitsmise puhul oli tunda, et ühel juhul ei soovi sellega tegeleda kultuuriministeerium, teisel juhul väldib liiga sügavat tegevust rahandusministeerium,» nentis ta.
Nõgene soovitas kultuurikomisjonil mõtteid vahetada ka ERRi nõukogu liikmete tasustamise teemal. Ta märkis, et praegu teenib nõukogu liige oma töö eest kaks alampalka ning kui alampalk järgmisel aastal tõuseb, kasvab 60 euro võrra ka nõukogu liikmete töötasu, jõudes 640 euroni kuus. «Vanas rahas on see 10 000 krooni. Tasu on korralik, probleemi näen selles, et nõukogu liikmete tasu suurus on 2013. aastal suurem kui nii mõnegi ERRis täistööajaga töötava spetsialisti töötasu,» lausus ta.
Lisaks soovitas Nõgene teha seadusesse muudatuse, mis annaks nõukogule õiguse vajadusel ERRi programmide arvu ka vähendada ning jätaks nõukogu pädevusse ERRi juhatuse liikmete arvu määramise.