Head ideed ei tule ainult toas istudes. Seepärast libistasid noored leiutajad ennast eile ümber Anne kanali ja mõtlesid välja paarkümmend asja, mis selle piirkonna praegusest palju toredamaks muudaksid.
Noorleiutajad tulid Tartut muutma
4. jaanuar 2013, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik 20 noort on kolm päeva kallist koolivaheajast pühendanud leiutajate talvelaagrile. Juba viiendat aastat õpetavad oma ala asjatundjad noorte leiutajate võistlusel silmapaistnutele, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need teoks saaksid, kuidas edukalt meeskonnas töötada ja palju muud.
Mullu oli laager kosmose teemal, tänavu tegeldakse hoopis maisemaga – inimgeograafia ja linnaplaneerimisega. Noored kuulevad kolme päeva jooksul teemast täpsemalt ja teevad suure rühmatöö.
Noored jagati nelja rühma, igaühel üks sihtrühm, kelle seisukohast piirkonda täiendada. Nii pidid õpilased panema ennast pensionäride, koerajalutajate, harrastussportlaste ja tudengite olukorda ning seirama Anne kanali ja Emajõe vahelist ala nende pilguga.
Leiutajate võistlusel kangi põhimõttel töötava purgiavaja leiutamise eest teise preemia võitnud Marta Mikkor Tääksi põhikoolist rääkis, et nende rühma arvates võiksid Turusillal olla pingid ja Anne kanalil parved, mida saab väikese raha eest laenata, et kanalile rahus ja vaikuses õppima hulpida.
Küsimuse peale, kas mõni tema valduses olevale paberile kirja pandud ideedest on ka tema enda oma, neiu aga muigas. «Just eile räägiti, et leiutajad töötavad koos. Ei ole tähtis, kelle idee on, vaid kogu süsteem, mis välja mõeldakse.»
Esialgsest umbes kahekümnest ideest sünnib tänaseks, laagri lõpupäevaks igal rühmal mudel mõnest väljamõeldud asjast, materjaliks näiteks vahtplast või midagi muud kergesti töödeldavat.
Üks laagri korraldajatest Margit Lehis Eesti Teadusagentuurist rääkis, et loodetavasti saavad lapsed nüüd täpsemalt aru, mis on linnaplaneerimine ning et see ei tähenda ainult maju, kõnniteid ja muud sellist.
Ka juhendajal endal on Tartu jaoks mõned mõtted, näiteks rääkis ta Pirogovi pargist, mis võiks olla tudengitele mugavamad. Sinna võiks paigaldada lambid, mis võimaldaksid ka pimedal ajal lugeda, ning telefonide ja sülearvutite laadimise kohad.
Varasematel aastatel on noored leiutajad loonud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maal kui vees, lahendanud keskkonnaprobleeme Saasta Citys, mõelnud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid ning arendanud abivahendeid kosmoses toimetulemiseks.
Arvamus
Karl Erik Laas
7. klass, Tallinna muusikakeskkool
Hobisportlastele mõtlesime välja, et võiks olla mugavam ja ilusam oma hobiga tegelda.
Teed võiksid olla ilusti korras, võiks välja mõelda uued spordialad, mida suvel ja talvel mängida.
Spordivahendeid võiks rentida ilma inimeseta, kes putkas istub, võiks olla mingi masin. See idee meeldib mulle endale ka kõige rohkem.
Linnaplaneerimine huvitab mind pigem arhitektuurilises plaanis – kuidas linn on majade mõttes planeeritud.
Aga siin saan ka palju targemaks ülejäänud asjades.
Marta Mikkor
9. klass, Tääksi põhikool
Alguses oli hästi raske tudengitele asju mõelda, küsisime ka, kas kellelgi on suuri õdesid-vendi. Oleme kuulnud igalt poolt, et tudengid käivad kooli kõrvalt tööl, et on suured õppemaksud ja õppelaenud, niisiis mõtlesime, et oleks võimalikult odavad need asjad, mida siia panna.
Meile räägiti, kuidas linn areneb, algul tohutu kiirusega ja siis hakkab lihtsalt kahanema. See, kui linn jääb vaiksemaks, pakkus mulle rohkem huvi, sest selle peale pole üldse mõelnud, mis saab, kui inimesed lähevadki linnast ära.