Möödunud kuu kahe viimase nädala jooksul tungisid piraadid Nigeeria ranniku lähedal kolmele laevale. Aafrika lääneranniku mereröövlid kipuvad esitama väljakutset väitele, et musta mandri kõige ohtlikumad veed jäävad Somaalia ümbrusse, kirjutab tänane ajaleht Wall Street Journal.
Mullu registreeriti 27 Nigeeria rannikult lähtunud piraadirünnakut. Tunamullu oli neid 10 ja 2010. aastal, vahetult pärast Nigeeria valitsuse amnestiakokkulepet mässulistega, 19. Londonis baseeruva julgeolekuettevõtte AKE Ltd. hinnangul suuremat osa Nigeeria piraatlusintsidentidest aga ei registreerita.
Nigeeria piraatidele on iseloomulik ka lai haare. Oktoobris võtsid nigeerlased enda valdusesse tankeri Elevandiluuranniku vetes, neli riiki ja 400 meremiili läänes nende oma kodumaast.
Analüütikud pelgavad, et piraatluse tõus võib Aafrika rahvarohkeima riigi sadamatele kalliks maksma minna. See, et kindlustusfirmad hindavad Nigeeria ümbruse läbimist võrreldavaks Somaalia vetega, rikub ka Nigeeria kui naftarikka ja ühe musta mandri kiiremini kasvava majandusega riigi mainet.
Erinevalt Somaaliast on aga Nigeeria käsutuses üks Aafrika suuremaid merel korra hoidmise jõude. Neil on oma riigis ehitatud sõjalaevu, lipulaevaks Saksamaal toodetud fregatt, vaatlusdroone ja 200 USA mereväe poolt välja õpetatud paatidel tegutsevat võitlejat. Lisaks sai Nigeeria USA-lt kingituseks nende Hamilton-klassi rannavalvealuse, millele nigeerlased andsid uue nime NNS Thunder.
Paraku on aga paatidel merel korda hoidma õpetatud võitlejad läkitatud hoopiski võitlema terroristidega riigi põhjaosas, lipulaev laguneb, droonidel puuduvad mootorid või muud osad ning mereväel on tõsiseid raskusi Thunderi tohutute kütusearvete tasumisega,
2011. aastal ametisse saanud president Goodluck Jonathani merendusnõunik Leke Oyewole süüdistab kaoses korruptsioonipärandit. «Me oleme leidnud nii palju anomaaliaid,» tunnistab ta, lisades, et Jonathan on esimene merenduse juhtimisega tegelev riigipea.