Nii mõnigi Paide mehepoeg vaatavat viimasel ajal oma totralt naeratavat abikaasat altkulmu, löövat rusika vastu lauda ja röögatavat: «Naine, mida sa särad? Ega sul ometi armukest tekkinud ole?»
Zumbatreener paneb Paide naised särama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised vaid muigavad seepeale kohmetult, panevad mängima Ladina-Ameerika rütmid ning tantsivad, nagu poleks homset!
Need naised käivad kolm korda nädalas Nino Feštšini juures zumbatamas. Ehk siis hoogsate muusikarütmide järgi tantsimas.
Alles kaks kuud tagasi alanud treeningud tõid esimesel korral kokku üle 50 inimese. Paide kultuurimaja peeglisaalis käis tõeline tantsupidu, laest kukkus lausa krohvi ja Feštšin palus mõtteis samas saalis tantsu löövalt maja töötajalt andestust. «Mõtlesin, et ta ainult raha ei küsiks! Ise vaatasin, kuidas krohvi muudkui pudenes ja pudenes,» meenutas ta.
Rütmid lisavad elurõõmu
Nüüd on treeningutele jäänud püsivalt üle 20 inimese. Valdavalt on nad õrnema soo esindajad. Või kas on ikka tegu õrnema sooga?
Korra on Feštšin oma «tantsupeol» ka meesterahvast näinud. Pärast esimest jõuproovi too siiski loobus, sest tantsuline treening oli ... liiga raske. «Ta oli varem kickboxing’uga tegelenud ja ütles, et see oli zumba kõrval puhkus!» selgitab Feštšin naeru lagistades.
Tavaliselt kestab treening 55 minutit, kuid tihtipeale küsivad naised lisalugu. Nagu Feštšin ütleb, naised lausa paluvad: «Teeme veel ühe loo! Me ei taha veel koju minna!»
Nino Feštšin sattus ala juurde suuresti juhuse tahtel. Poolteist aastat tagasi kutsus hea sõbranna teda Tartus zumbafestivalile ja nii kui muusika mängima pandi, tundis Nino iga ihurakuga: see on tema kirg, tema muusika, tema inimesed!
Võttis aega 18 kuud ja hakkaja Feštšin tegi endale treeneripaberid. «Adrenaliinilaks oli nii võimas! Ma ei suuda seda isegi mitte sõnadesse panna! Pärast trenni on tunne, et voh – nüüd olen valmis mägesid liigutama!» selgitab ta. «See lisab niivõrd palju elurõõmu ja optimismi. Ütlen ikka, et kui zumbatrennis käid, pole vaja Brasiilia karnevalile minnagi!»
Kusjuures treeningutel teeb kaasa ka Nino Feštšini arstist ema. «Ta käib zumbas väga hea meelega. Näen ka kõrvalt, et inimene kogu aeg naeratab. Vahel paneme koduski muusika mängima ja tantsime koos,» lisab ta.
Tartu Ülikooli inglise filoloogina lõpetanud Feštšin olevat pärast treeneripaberiteni jõudmist justkui ümber vahetatud. Varem turunduses karjääri teinud ja mainekaid ametikohti pidanud Nino on nüüd teinud oma elus täieliku kannapöörde.
Ühel hetkel sai kontoritööst kõrini ja Nino otsustas elada oma südamehäält kuulates. Teha tööd, mis on hingele kõige kosutavam. Ja tulemus? «Vahel mõtlen ise ka, mis toimub. Naeratan nagu idioot! Silm särab. Inimesed ütlevad, et särasin ka varem, aga praegu tundub justkui lausa plahvataksin!» arutleb ta. «Võib tõesti öelda, et olen leidnud oma kutsumuse. Õnnetunne, et teed iga päev midagi sellist, mida tegelikult tahad, on kirjeldamatu!»
Tegelikult pole vaid zumbatreeningud need, mis on Nino elus muutunud. Uuel aastal avab ta Tallinnas oma esimese poe, mis hakkab kandma nime Nintšik. See on uuskasutuspood, kuhu on oodatud nii mehed, naised kui ka lapsed.
Poodi tuleb meestenurk, kus autoajakirjade saatel aega veeta. «Muidu mehed mõtlevad, et näed jälle – naine vedas poodi kaasa, aga midagi siin teha pole!» ütleb Feštšin muiates.
Ta lisab, et poes mängib hea muusika ja iga kuu hakkavad tegutsema töötoad. Näiteks töötuba, kus oma särki omapärasemaks muuta. «Tahan pakkuda originaalseid ja omanäolisi rõivaid,» märgib ta.
Hiljuti avas Nino Feštšin veebipoe www.facebook.com/nintsik ning pool müügis olnud kaubast kadus piltlikult öeldes lettidelt esimese päevaga.
Juba üksnes see näitab valitud tee õigsust. Seda enam, et valikus on ka oma kätega valmistatud uhked ehted ja kangatrükk. «Kui poodi laiendan, siis plaanin oma õe Sofiko auks selle Softšikuks nimetada. Tõenäoliselt tahaksin laieneda Tartusse,» selgitab ta.
Poe avamise ajal pole Nino ka treeninguid jätnud. «Mul on siin Paides niivõrd lahe grupp, et ma ei suudaks seda jätta. Mitte mingi hinnaga!» tunnistab ta.
Elutee on toonud Feštšini praegu mõneks ajaks kodulinna Paidesse. Et nii Tartu kui ka Tallinna vahet on palju sõitmist, on Eestimaa süda just õige koht, kus pesitseda.
Plusse jagub Feštšini hinnangul veelgi. «Olen saavutanud siin kuidagi tasakaalu ja sisemise rahu. Kõik on nii kodune ja hubane. Sõbralikud inimesed ja bürokraatiat on kuidagi vähem. Ja kui praegu lumise ilmaga siin jalutada – oh, nagu talvevõlumaal kõnniks!» põhjendab ta.
Nino Feštšini tõeline võlumaa on hoopis Gruusia. Seal on sündinud tema ema ja seal on ta veetnud oma esimesed kuus eluaastat. Tema emakeel, olgugi suurem osa elust elatud Paides, on gruusia keel.
Gruusia on südames
Veel viis aastat tagasi uskus Feštšin, et kolib 30ndate eluaastate alguses Gruusiasse tagasi ja avab seal tõlkebüroo. Nüüd on plaanid muutunud. «Ma väga armastan oma teist kodumaad. Pean ennast grusiinlaseks. Igal aastal üritan käia – sugulased ja tuttavad elavad seal. Elada ma seal ilmselt siiski ei suudaks. Olen siinsete kommete ja asjaajamistega harjunud ning kohaneda oleks liiga raske,» selgitab ta.
Ühes on Nino Feštšin rohkemgi kui kindel: Gruusias pole ta sündinud, aga sinna teda maetakse. «Sinna läheb minu hing puhkama,» sõnab ta.
Selleni on loodetavasti veel tublid mitmekümned aastad aega. Ja seda aega kavatseb Nino Feštšin nautida läbi elu tantsides, lapsi kasvatades, pannes kasvõi ühele lapsele gruusia nime, ja tehes seda, mis on südamele kõige lähedasem.
Vanemate jälgedes? Mitte iial!
Kuigi Nino Feštšini vanemad on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötavad arstidena, pole tema kordagi seda eriala kaalunud. «Mitte iial! Pole üldse mõttessegi tulnud – reaalained jäid minust üsna kaugele ning teadsin juba väiksena, et tahan inglise filoloogiat õppima minna,» selgitab ta.
Oma valikut pole Feštšin kahetsema pidanud. «Välismaal käies küsitakse tihtipeale, kas inglise keel on minu emakeel. See on väga suur tunnustus,» lisab ta.
Peale inglise keelele räägib Feštšin puhtalt nii vene, eesti kui ka gruusia keelt. Ometi on ta karjääri teinud enamjaolt turundusvaldkonnas. Aga mitte ainult. Ta on olnud ka õpetaja ja noorsootöö spetsialist, tõlkija, Tartu konverentsibüroo tegevjuht, Tallinna ülikooli turundusspetsialist ja AHHAA teaduskeskuse turundusjuht. «Ka nüüd teen tegelikult turundust, aga teises võtmes. Omal moel ja loominguliselt. Kusjuures pärast kontoritööst loobumist on loomingulisus kuidagi eriti valla pääsenud,» tunnistas Feštšin. (JT).
Reklaam tekitas küsimusi
Tähelepanelikum telerifänn on näinud, et Tere reklaamis teeb kaasa ka Nino Feštšin, kes toidab last ja kiidab Merevaiku.
Paljud reklaami näinud tuttavad on pärinud, kas ta on lapse saanud ja miks ometi on ta seda saladuses hoidnud.
«See oli üsna segadusttekitav reklaam,» tunnistab Nino muiates. Reklaamidesse sattus ta suuresti juhuse tahtel. «Alguses paluti teha mul reklaam arvutifirmale IBM, kus olen lapse ja mehega. Selline idülliline perekond. Reklaami Eestis ei näidatud, vaid oli mõeldud Lääne-Euroopa turgudele,» selgitab ta. «Kellelegi jäi see siiski silma ning mõne aja pärast kutsuti mind ka Tere Merevaiku reklaamima. Tuttavad tunnevad ära, aga mõni ütleb küll, et näen nii võõras välja. Omapärane ja huvitav kogemus igatahes!» (JT)