2012. seadusandluse suurimad õnnestumised olid 2013. aasta riigieelarve ja peretoetuste seadus, halvimat seadust riigikogu aga vastu ei võtnudki, leiab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas (RE) Postimehe arvamusportaalis.
Urmas Klaas: riigikogu ei teinudki halvimat seadust, sest kehvad eelnõud seaduseks ei saa
6. jaanuar 2013, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis 2012. aastal Eesti õigusloome osas rõõmustas ja vastupidi, kurvastas?
Eelmisel aastal võttis riigikogu vastu mitu olulist strateegilise tähendusega seadust, mida oli kaua ettevalmistatud. Need seadused loovad tingimused Eesti kiiremaks arenguks, meie konkurentsivõime suurenemiseks ning sotsiaalse turvalisuse kasvuks.
Toon välja kõrghariduse kvaliteedireformi (ülikooliseadus), mis parandab ülikoolihariduse kvaliteeti, seob meie kõrgkoolid tõhusamalt tööjõuturu vajadustega ning annab akadeemiliselt võimekatele tudengitele võimaluse õppida maksumaksja kulul. Aasta lõpus sai parlamendi üsna üksmeelse heakskiidu ka vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, mis kindlasti avardab kõrghariduse kättesaadavust toetust vajavatele töökatele tudengitele.
Rõõmu valmistab, et avalikku teenistust hakkab korraldama uus seadus. 1. aprillist jõustub uus Avaliku Teenistuse Seadus. Selle abil muutub avalik teenistus peresõbralikumaks, mobiilsemaks, ametnike palgasüsteem selgeks ning läbipaistvaks, ametnike arv väheneb. Seaduse ettevalmistuse eest ütlen suure tänu endisele justiitsministrile Kristen Michalile.
Ühtpidi teeb rõõmu, et läbi ööistungite ning Keskerakonna arulageda obstruktsionismi kiuste sai seaduseks alanud aasta riigieelare. Seda eelarvet, mis baseerub reaalsel majanduskasvul ning mitte laenurahal, on õigusega nimetatud sotsiaalse turvalisuse eelarveks. Kurvastas aga, et opositsioon sõdis kiusuga eelarve vastu ning püüdis Eestis esile kutsuda valitsuskriisi.
Millised eelnõud/seadused tooksite mullusest välja huvigruppide hea kaasamise poolest?
Tõstan esile peretoetuste seaduse eelnõu. See seadus parandab üle 70 000 lapse majanduslikku olukorda. Kahekordistatakse vaesuses elavate ühe- ja kahelapseliste perede lastetoetus ning kõik kolme ja enama lapsega pered hakkavad saama täiendavat toetust. Seaduse ettevalmistusse kaasati toonase sotsiaalministri Hanno Pevkuri juhtimisel Vaba Mõtte Koda, mitmed huvirühmad, elav arutelu käis riigikogus.
Põhjalik huvigruppide kaasamine ning kompromisside sõlmimine saatis kultuurikomisjoni tööd nii ülikooliseaduse kui ka vajaduspõhiste õppetoetuste seadusega. Tuleb tähele panna, et riigikogu ei saa teha ühtegi seadust ühegi huvigrupi poole kaldu. Seadusi tehakse ühiskonna kui terviku jaoks.
Milline ministeerium või eelnõu jäid silma tugeva eelanalüüsi osas?
Peretoetuste tõusu reformi käivitanud peretoetuste eelnõu. Kuivõrd Reformierakond on selle eelnõu taga, tean kui palju analüüsi ja mõttetööd nõudis see, et toetused hakkaksid jõudma nendeni, kes neid reaalselt vajavad.
Millise õigusakti puhul jäi enim vajaka heast õigusloomest?
Meresõiduohutuse seadus. Majandusministeerium tõi selle kiiruga parlamenti ning ilma ettevalmistustööta huvirühmadega ja analüüsimata, millist mõju avaldaks seadus Eesti ettevõtluskeskkonnale ning riigi usaldusväärsusele. Navigatsioonitasude järsk ja väga lühikese etteteatamisega tõstmine oleks pannud meie sadamad ning transpordi- ja logistikaga seotud ettevõtted raskesse olukorda. Parlament leevendas tasude tõusu ning lükkas selle ka edasi.
Millise mulluse õigusakti nimetaksite aasta parimaks ja millise halvimaks seaduseks?
Parimaks seaduseks pean 2013. aasta riigieelarvet, mis võimaldab tõsta pensione, palkasid, peretoetusi ning seda kõike majanduskasvu baasilt ning mitte tulevaste põlvede laenukoormust kasvatades. Väheneb töötuskindlustusmakse, suurenevad avaliku sektori investeeringud, reaalsuseks saab tasuta kõrgharidus ning vajaduspõhised õppetoetused. Uskuge, see on rahutu maailmamajanduse taustal kõva sõna.
Halvimat seadust riigikogu vastu ei võtnud, sest kehva kvaliteediga eelnõud seaduseks ei saa.
Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee.