Sageli kuuleme või loeme eri kontekstis turvalisusest ja kogukonnakesksest politseitööst, kuid kui sageli nende sõnade sisule mõtleme? Omaette küsimus on, kuidas igaüks enda jaoks neid mõisteid tõlgendab.
Tõnu Kivis: Turvatunne ja turvalisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiminevikus vaadati turvalisusest rääkides küsivalt politsei poole, üldine arusaam pidas politseid selle eest ainuvastutajaks, nende kahe sõna vahele asetati võrdusmärk.
Kogukond on samuti mitmeti lahtimõtestatav: kelle jaoks mingil kindlal territooriumil elavad inimesed, kellele samasuguste huvide või tegevusaladega seotud inimesed.
Riigikogu kiitis 2008. aastal heaks Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. Mõistete jaotises on turvalisus lahti mõtestatud järgmiselt: paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju.
“Paljude kaasabil” tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui iga üksikisiku kohustust aidata turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele kaasa õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega.
Kuidas suurendada turvatunnet?
Lääne prefektuuris toimunud diskussioonil leiti, et otstarbekas on küsida nn võtmeisikute arvamust, kuidas elukeskkonda turvalisemaks muuta, turvatunnet suurendada.
Selleks et saada võimalikult objektiivne hinnang, asuti otsima koostööpartnerit, kellega koostöös uuring korraldada, ilma et politsei osalemine intervjuude tegemist ning julget ja otsekohest arvamuse avaldamist mõjutaks.
Sobiv ettevõte leiti ja suhtekorraldusettevõte PR Partner tegi Lääne prefektuuri tellimusel möödunud aasta septembrist novembrini fookusgrupiuuringu kogukonnakeskse politseitöö tõhustamiseks Pärnus ja Pärnumaal.
Pärnu ja lähiümbruse vallad Sauga, Paikuse, Audru ja Tahkuranna valiti seetõttu, et nii saadi meie tööpiirkonna suurima linna ja ümbritsevate valdade näol suur valim, mis on sobiv alus üldistuste tegemiseks teisteski piirkondades.
Täpsustusena olgu lisatud, et fookusgrupiuuring on kvalitatiivne uuringumeetod, kus rühmavestluste käigus selgitatakse välja vastajate hinnangud, arvamused ja nende kujunemise põhjused.
Valiti kolm uuritavat sidusrühma: valla haridus-, noorsootöö- ja teiste tegevusalade võtmeisikud, vallajuhid ja valdade ettevõtjad, linnajuhid ja ettevõtjad. Kohalike arvamusliidrite nimekirja pakkus välja Lääne prefektuur ja nendega võttis ühendust PR Partner, kes korraldaski uuringu kuues grupis. Ühe grupi koosseisus uuriti seitsme kuni üheksa inimese arvamusi. Kokku hõlmas uuring 54 arvamusliidrit Pärnust ja Pärnumaalt.
Võimalikult objektiivse kõrvaltvaade saamiseks pakkus intervjuude küsimused välja PR Partner.
Kajastamist leidsid nii oma piirkonna turvalisuse hinnang, seda enim mõjutavad tegurid, üldine hinnang prefektuurile, arvamused selle kohta, mida annab kohalikel enda turvalisuse heaks ära teha, info kättesaadavus, kas politsei kohalolek peab nähtav olema, samuti esitati soovitusi ja soove politseijuhtidele.
Intervjueeritavad kirjeldasid küsimustele vastates, mida nad ootavad politseilt, kuid tõdesid sageli, et osa küsimusi saaks kohalik omavalitsus ise lahendada.
Ei tohi takerduda minevikku
Uuringu kokkuvõttest võib välja lugeda, et politsei usaldusväärsus tähtsamate sidusrühmade hulgas on tajutavalt kõrge ja koostöövalmidus heal tasemel. Turvalisust on kümne viimase aasta vältel teadvustatud kui politseist laiemal tasemel toimivat süsteemi.
Väga palju tehakse turvalisusküsimuste lahendamise juures viiteid kohalikule omavalitsusele ja kodanikualgatusele. Samal ajal märgitakse, et koostöö politseiga on vajalik, ja oodatakse politseilt initsiatiivi haaramist, ekspertteadmist ja juhtivat rolli.
Kohalike omavalitsuste suuremate probleemidena on tajutud pimedust, tänavavalgustuse puudumist, teede ja tänavate seisukorda, varemeis ja mahajäetud kinnisvara. Politsei näeb siin võimalust ja vajadust senisest aktiivsemalt ühendust võtta kohalike omavalitsustega, et probleemsetele kohtadele tähelepanu juhtida ja üheskoos lahendusi leida.
Politsei saab koos kohalike omavalitsustega analüüsida piirkondlikke turvalisusküsimusi, näidata kommunaalküsimuste mõju turvalisusele. Kokkuvõtte põhjal võib järeldada, et selliseid probleeme nähakse kulukohtadena, kuid politsei kogemused annaksid võimaluse näha neid kohalike inimeste turvalisuse ja turvatunde lahendustena.
Uuringu käigus selgus, et kodanikuaktiivsust ja -julgust pärsib teadmatus, kas sekkumise korral võib kindel olla politsei abile.
Teine probleem on madal teadlikkus sekkumise õiguspärasuse piiride kohta. Politsei näeb nende probleemide lahendust selles, et kas kohtumistel eri sihtrühmadega või siis kohaliku meedia vahendusel neid võimalusi ja õigusi selgitada.
Paljude uuringus osalenute vastustes tõuseb esile vajadus valla konstaabli järele. Politsei saab aru selle ootuse põhjusest, kuid selle teema juures ei tohi takerduda minevikku ja laskuda nostalgiasse, et siin või seal oli varem nii mitu politseinikku.
Elu on edasi läinud, politseitöö korralduslik pool muutunud ja muutunud on eelarvegi, mille piires peame vajalikku teenust osutama. Aastate jooksul on riik loonud seadusliku aluse, et eri võimalusi kasutades teostada järelevalvet korrarikkumiste üle.
Kohalikel omavalitsustelgi on oma õigused ja kohustused, kui palju ja millises mahus neid kasutatakse, on omaette küsimus, ja politseiga saab selles osas koostööd teha. Püüame leida lahendusi, et igal vallal oleks oma piirkonnaga aktiivselt ja regulaarselt suhtlev konstaabel. Selles küsimuses oleme käivitanud asutusesisesed arutelud, et võimalikult häid lahendusi leida.
Kuigi ühe suure probleemina toovad küsitletud esile noortekampade kogunemist valla või linna teatud kohtades, hinnatakse kõrgelt noorsoopolitsei tegevust, neid inimesi teatakse ja tuntakse. Samal ajal tunnistatakse, et täiskasvanud vajavad enam teavet selle kohta, millised on nende õigused sekkuda, ilma et ise seadustega vastuollu satutaks.
Kuidas edasi?
Uuringu kokkuvõte sisaldas ridamisi konkreetseid probleemidele tähelepanu juhtimisi, mida ei küsitletud üksikisikud ega ka ainult politsei lahendada saa. Olgu näitena toodud mõni Pärnu linna ristmik, mille liikluskorraldus vajaks muutmist, lasteaia lähedale rajatud veevõtukoht, mis ei ole küllalt hästi piiratud, teelõigud, millel sõitmise piirkiiruse vähendamist peetakse oluliseks, ja nii edasi.
Tegeleme nende küsimustega juhtumipõhiselt edasi, et eri osapooli kaasates ohtudele hinnang anda ja teha ettepanekuid konkreetsete sammude astumiseks.
Politsei nimel tänan kõiki, kes nõustusid uuringus osalema ja arvamusi avaldama. Nii nagu juba eelnevalt märgitud, on tegemist valimiga, mis võimaldab järeldusi teha laiemalt kui Pärnu linna ja lähivaldade kohta. Me ei jää nende teadmiste juures ootama, et lahendused iseenesest saabuvad.
Plaanis on korraldada ühisarutelusid, et valupunktid läbi vaagida ja mõelda, kuidas jõuda konkreetsete tegevusteni.
Kutsume eri kogukondade liikmeid koostööle, et inimesed tunneks end võimalikult turvaliselt.