Üleujutus muutus suureks jääväljaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomaal elav Algis Martsoo (paremal) sai nädalavahetusel koos lastega jäätunud luhtadel kelgusõitu proovida.
Soomaal elav Algis Martsoo (paremal) sai nädalavahetusel koos lastega jäätunud luhtadel kelgusõitu proovida. Foto: Erakogu

Soomaa suurveest on külma tulekuga saanud hiiglaslik jääväli, millel matkajad nädalavahetusel rõõmsalt liugu lasid. Kohalikele valmistab loodusnähtus aga omajagu raskusi.

Soomaal elava retkejuhi Algis Martsoo sõnul said matkajad nädalavahetusel nautida puhast jääd, millel oli kerge tõukekelguga ringi uidata. Eilseks oli jääkaanele sadanud veidi lund, kuid kelguga liikumist see ei seganud.

«Sellist asja, et nii kõrge seisuga vesi ära jäätub, on ka varem juhtunud, kuid harva,» rääkis Martsoo. «Ülesvoolu olevatel aladel on jää praegu õhem, allpool paksem. See on ka loogiline, sest külmumine algas vee allavalgumise hetkel.»

Martsoo andmetel oli praeguse üleujutusele tippseis 8. jaanuaril ning vesi ulatus siis 313,1 sentimeetrit üle Riisal asuva mõõduposti. See oli tänavusel vihmasel sügistalvel juba kolmas suurvesi. Varasemate tipud olid olnud 15. oktoobril ja 10. novembril.

Suured miinuskraadid saabusid enne, kui tulva haripunkt kätte jõudis, ning seetõttu jätkas vesi kohati tõusmist koos jääkaanega. «Üle Tõramaa—Kildu maantee voolav vesi kippus mitmes kohas jooksu pealt ära külmuma,» kirjeldas Martsoo.

Soomaa külastuskeskuse taga asuv Tõramaa oja, mis oli kallastest välja valgunud ja  moodustanud luhale väikese järve, külmus oma maksimumseisu ajal.

«Nädalavahetusel käisid siin mõned matkajad ning sõitsime päev otsa tõukekelkudega luhtade peal,» kõneles matkajuht. Ta selgitas, et kui lumi jää paksult enda alla matab, tuleb matkajatel järgida ettevalmistatud rada, sest lahtises lumes on matkakelguga liikuda raske.

Tipu küla Venesauna talu perenaise Ulvi Rosenbergi elu on jäävälja tekkimine aga palju raskemaks teinud. Üleujutuse ajal tungis Halliste jõe vesi tema õuele ja heinamaadele ning nüüd on kõik need alad kaetud õrna jääga.

«Kõige kurvem on see, et hobuseid ei ole olnud võimalik koplisse ja mujale jalutama viia. Kogu see ala, kus nad enne jooksid, on põlvist saadik koreses — jää ei kanna!» rääkis Ulvi Rosenberg. Ta tõdes, et Venesauna talu ümbruses praegu uisutada ja kelgusõitu teha ei saa, sest jää on nõrk ja krobeline.

Algis Martsoo sõnul annab luhtadele ja metsadesse jääna akumuleerunud vesi alust arvata, et kevadel tuleb taas suur tulv.

«Selline jää tekitas Soomaa ühe suurema uputuse näiteks 1999. aasta kevadel,» kirjeldas ta. Suured jääväljad tekkisid Soomaal ka 2002. aasta talvel ning seda isegi kaks korda, veebruaris ja märtsis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles