Eelmiste kohalike valimiste järel on senise erakonna hüljanud mitmed vallapoliitikud, samal ajal on rida volikogujuhte aga parteistunud.
Erakondlik asjaajamine pani parteist lahkuma
19. jaanuar 2013, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaa Orava valla volikogu esimees Ene Säinast (46) kirjutas Reformierakonnast lahkumiseks avalduse mullu 26. oktoobril, kui partei oli otsustanud välja visata erakonna rahastamist arvustanud Silver Meikari.
Säinasti sõnul ajendas teda Reformierakonnast lahkuma see, kuidas erakond Meikariga skandaali ilmnemise järel käitus, mitte parteirahastamise kaasus ise. «Ma isiklikult ei näe seda Silvergate’i nii mustvalgelt, kui ajakirjandus on esitanud. Kuid ma käisin Viljandis üldkogul ja nägin sealset meelestatust. Hõigatakse inimene maha ja ei lasta tal rääkida.»
Ida-Virumaa Maidla valla volikogu esimees Enno Vinni (55) oli viimati kohalikel valimistel vallas IRLi nimekirja esinumber. Pärast riigikogu valimisi 2011 otsustas ta aga parteist lahkuda, sest polnud rahul IRLis kujunenud poliitikajoonega.
«Mina olen Isamaa suuna toetaja. Kogu see protsess, mis IRLis ühinemise järel toimus, oli mulle vastuvõetamatu. Tuleks lõpuks ära otsustada – kas IRL on rahvuslik erakond või ei ole,» leidis Vinni.
Keskerakonnalgi on volikogujuhtide seas olnud valimisjärgselt nii liitujaid kui lahkujaid. Saaremaa Torgu vallavolikogu esimees Mihkel Undrest (55) ütles, et teda pani eelmisel aastal Keskerakonnast lahkuma Kalle Laaneti kaasus, kes otsustati parteist välja visata.
«Kalle Laanet oli Saaremaal Keskerakonna piirkonna juhatuse esimees. Meie töötasime temaga koos ning kui teda otsustati umbusaldada, siis meie siin juhatuses leidsime, et järelikult on sellega umbusaldatud ka meid.»
Uut parteid Mihkel Undrest aga endale otsinud ei ole. «Mingit häda pole olnud ja niisama parteid vahetada ka ei taha. Küllap me teeme siin kohaliku valimisliidu.»
Postimehe arvestuste järgi oli aastavahetuse seisuga Eesti 226 omavalitsusest 92 valla või linna puhul volikogu esimees ilma nähtava erakondliku seoseta (ei kuulunud parteisse ega olnud kandideerinud parteinimekirjas, või oli ka valimiste järel oma varasemast erakonnast lahkunud).
Endise Rahvaliidu, praeguse Konservatiivse Rahvaerakonnaga oli seotud 15 volikogujuhti, IRLiga 41, Reformierakonnaga 35, Keskerakonnaga 23 ja sotsidega 18. Üks volikogujuht, Maardu linnas kuulus Vasakparteisse.