Poiste tegemised Kullamäe kastmes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Voolaiu raamat «Kullamäe lood» on kirjutatud XX sajandi keskpaiku Viljandis asetleidnud lugude ainetel. Raamatu peategelased on teismelised poisid.
Juhan Voolaiu raamat «Kullamäe lood» on kirjutatud XX sajandi keskpaiku Viljandis asetleidnud lugude ainetel. Raamatu peategelased on teismelised poisid. Foto: Sille Annuk / Postimees

Läinud aasta lõpul ilmunud Juhan Voolaiu «Kullamäe lood» viib lugeja teismeliste poiste mängumaale Viljandis Uueveski linnaosas.

Kuigi tegevustik on paljuski seotud konkreetsete paikadega, näiteks Uueveski basseinide ja salapärast varandust peitva Kullamäega, on poiste ettevõtmised põnevad lugeda ka inimesele, kes nende paikadega tuttav ei ole.

Kui tegevuspaik hõlmab peaaegu kogu Viljandit ning ületab Jämejala ja Karula suunal isegi linna piiri, siis tegevusajaga on lood keerulisemad. Järelsõnas ütleb autor, et Kullamäe poiste tegemised pärinevad nii tema enda kui isa poisipõlvest, aga et neid lugejale lähemale tuua, on tegevustik kohandatud tänapäeva.

Poistele on suhu pandud tänapäevased killud, unistustesse ATV-d ja taskusse mobiiltelefonid, kuid nende ettevõtmised on jäänud eelmisse sajandisse. Ja kuigi poisid on poisid, on tänapäevaste suhtlemis- ja vaba aja veetmise vahendite muutumisega muutunud ka nende käitumine ja harjumused.

Lastel on küll taskus mobiiltelefon ja laual arvuti, kuid nad annavad üksteisele märku või teateid edasi ikka vilistades, muusikahitid kerkivad esile MTV-st ning koolis vahetundides liiguvad kõik ringi, nina raamatus.

Nii tekib lugudesse teatav ebakõla, mis hakkab kohati häirimagi. Tõepoolest, tänapäeva tooduna näitavad Kullamäe poiste tegemised, et ka väljaspool digimaailma on palju huvitavat. Vahvad ettevõtmised saavad aga teoks just selles ajas ja oludes, kus need sünnivad. Ehk oleks Kullamäe lugudele kasuks tulnud, kui toimumisaja ehedus oleks säilitatud.

Voolaiu poisse on jõutud juba kõrvutada nii Tom Sawyeri kui Agu Sihvkaga — kummalegi neist ei ole ju parema haakumise tarvis vaja telefoni taskusse või klappe kõrvadesse mõelda.

Kuigi autor määratleb teost lasteraamatuna (poes on see paigutatud keskmise kooliea lugemisvara hulka), võiks sihtgruppidena kindlasti nimetada ka nii Juhani kui tema isa, füüsik Henn Voolaiu eakaaslasi, samuti endisi ja praegusi viljandlasi, sest meie kodulinnast pole kirja pandud just palju ilukirjanduslikke seiklusi. Liiati selliseid, mille puhul on tegemist nii värvika seltskonnaga. Peavad ju poisid toime tulema pealetükkivate pekisaaglaste, Peldiku Presidendi, rääkiva seina, vaimuhaigete, väliseestlaste ja mõistagi tüdrukutega.

Andres Kuura meeleolukad illustratsioonid ja raamatu kaante sisekülgedel olev kaart aitavad särtsakale meeleolule ja lugude geograafilisele autentsusele igati kaasa.

Tore on see, et igapäevaste seikluste kõrval viib tee Viljandi muuseumi, kust otsitakse abi Kullamäe varanduse lahtimuukimiseks. Kullamäe oma salapärase nimesaaga ja võimaliku varandusega läbib lugusid müstilise teljena. Ja nagu ütleb ka autor, loodame, et raamatust on abi Uueveski kandi taas elluäratamisel.

RAAMAT

Juhan Voolaid, «Kullamäe lood»

• Andres Kuura illustratsioonid

• 228 lehekülge

• Kirjastus Atlex

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles