Osa läinud aasta lõpus meedias tõsise arutelu tekitanud riigikaitse arengukavast aastateks 2013-2022 sai täna valitsuse heakskiidu.
Valitsus kiitis heaks riigikaitse arengukava 2013-2022 sõjalist kaitset puudutava osa
24. jaanuar 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitse arengukava peamine juhtmõte on reaalsete ning vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine. Riigikaitse arengukava määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisel.
Ressurssidele ja vajadustele vastavate võimete väljaselgitamine ja otsustamine on tänaseks tehtud sõjalise kaitse osas, kuid sama tuleb veel teha tsiviilvõimete planeerimise osas.
Sellega peab planeerimine jätkuma ka 2013. aastal ja eesmärgiks on esitada mittesõjaliste valdkondadega täiendatud ja riigikaitse strateegiale vastav täielik riigikaitse arengukava valitsusele 2013. aasta lõpuks.
Riigikaitse arengukava kehtestab valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal.
Arengukava koostasid ühiselt kaitseministeeriumi ja kaitseväe eksperdid, arvestades ka Eesti liitlaste sõjaliste plaanidega.