Eesti pikima autotunneli ehituse teeb keeruliseks vesine pinnas

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste liiklussõlme ümberehitus.
Ülemiste liiklussõlme ümberehitus. Foto: Toomas Huik

Ülemiste järve ääres käib Eesti pikima autotunneli ehitus, mille teeb aga keeruliseks järve lähedus ja liivane vett täis pinnas - tuleb vältida, et vesi ei suruks tunnelit maa seest välja ega uputaks seda ära.

Tunnelis sõitma hakkavad autojuhid ei pruugi aimata, et nad liiklevad samal kõrgusel kaladega - autoteede kõrval ja kohal asub Ülemiste järv, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Tunneli lagede pealispind on seitse meetrit allpool, vähe sellest, me oleme läinud kokkuvõttes kõige sügavamas kohas 16 meetrit allapoole järve pinda,» rääkis Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti.

Pinnas on liivane ja ehitus allpool järvepinda, mistõttu tuleb tagada, et vesi ei tõstaks kogu kupatust maa seest välja või tungiks tunnelisse ning tunneli põhjas olevatesse nelinurksetesse aukudesse valatakse spetsiaalsed tsementvardad, mis ankurdavad tunneli maapinna külge.

«Rampide osa on ankurdatud pinnaseankrutega ja tunneli enda suletud osa on pinnases püsivalt kinni tänu omakaalule ning täiendavale pinnase raskusele sellel ja kogu tunnelikehand on hüdroisolatsiooniga kaetud, et vältida vee sisseimbumist seintest,» selgitas Joosti ning lisas, et tunnel on rajatud täielikult veetihedana.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles