Eestis bensiin ja elekter taskukohasem kui Venemaal

Põlevkivikaevandus Foto: Raigo Pajula

Eestis asub maailma energiapoliitika edetabelis 35. kohal, tõustes varasemaga võrreldes kolm kohta. Raporti järgi on Eestis bensiin ja elekter taskukohasemad kui Venemaal.

Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) volinik Einari Kisel rääkis teisipäeval Tallinnas seminaril edetabelit tutvustades, et edetabel hindab riikide energeetika keskkonnamõju, taskukohasust tarbijatele ja varustuskindlust. WEC võtab arvesse ka riigi sotsiaal-poliitilise olukorra ja SKT taseme.

«Eesti energeetika on arengus on kõik kolm komponenti heas tasakaalus, aga energeetika üldine olukord on keskpärane,» märkis Kisel.

Kiseli sõnul peaks parema koha saamiseks olema meie elektritootmisportfell mitmekesisem ja selle keskkonnamõju väiksem. Võrreldes naaberriikidega energia kodumajapidamistele suhteliselt taskukohased, seda saab aga veelgi parandada vaid SKT tõus, lisas Kisel.

Läti on edetabelis tagapool. Kiseli sõnul on nende keskkonnanäitajad paremad, kuid elekter on suhteliselt kallim ja varustuskindlus nõrgem.

Leedu positsioon on Eestist parem. Kuna Leedu elektrit ei tooda, siis on keskkonnamõju peaaegu olematu, varustuskindlus on nõrgem ja hinnalt on kättesaadavus võrreldav Eestiga.

«Meie tugevus on, et toodame elektrit ise, aga Soome ja Rootsi on edetabelis juhtkohtadel nende tootmisportfell on mitmekesisem,» lausus Kisel.

Kisel märkis, et Eesti energiapoliitika jätab heitliku mulje, sest sõltub huvigruppide mõjust riigikogus, aga ka uskumustest ühe või teie energiakandja eeliste kohta.

Majandusminister Juhan Parts lausus, et iga riigi puhul tuleb arvestada erisustega, mistõttu oleks vale loota, et kõikide riikide energeetika on lati üheselt võrreldav. Partsi sõnul on Eesti erisusteks põlevkivi, idanaaber ja väljakujunenud infrastruktuur.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles samal seminaril, et asjata on loota, et Euroopa kliimapoliitika kokku kukub. Pentus-Rosimannus märkis, et põlevkivielekter on ühiskonnale liiga kallis, sest sellega kaasneb suur veekulu ja ohtlike jäätmete teke.

Edetabeli kümme esimest riiki on väga kõrge SKT tasemega, per capita on nende riikide SKT vähemalt 33 500 USA dollarit, tegu on arenenud postindustriaalse majanduse ja nende riikide elektritootmisportfellis on taastuvenergia osakaal vähemalt 10 protsenti.

Samas on erinevused aatomienergeetika, fossiilsete kütuste , energiaekspordi ja impordi osas.
Rootsi, Šveits ja Kanada on jätkusuutlikkuselt kõige paremad ning selle põhjusena toob raport asjaolu, et vajalik energia saadakse madala CO2 allikatest nagu hüdro- ja aatomienergia.
Kokkuvõttes märgitakse, et kuigi riigid on oma arengutes erineval tasemel, on kõigil üks probleem: nad on kaugel energiasüsteemide jätkusuutlikkusest.

Eesti on tõusnud mulluselt 38. kohalt 35.kohale. Samas 2010 aasta edetabelis olime 23.kohal. Selle põhjuseks oli suuremahuline elektri import Leedu Ignalina tuumajaamast. Seetõttu toodeti põlevkivielektrit vähem ja ka keskkonnasaastamine oli vähem.

Läti on langenud mulluselt 23. kohalt tänavu 37.kohale. Leedu on 31., mullu 22.

Raportis märgitakse, et Eesti üldine trend edetabelis on paranev, kuid halveneva trendiga on keskkonnamõjud, poliitiline tugevus ja majandusseis.

Raporti kohaselt on Eesti asetus edetabelis kolme koha võrra paranenud peamiselt energiajulgeoleku paranemise tõttu, mille põhjuseks on energiatarbimise vähenemine. Lisaks elektritootmise allikate laienemine ja suurenenud mootorikütuste hulgimüügi marginaalide kasv.

Edetabelit koostab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC), selles on 94 riigi andmed ja hindamise aluseks on 2011. aasta statistika.

Edetabel:

1. Rootsi
2. Šveits
3. Kanada
4. Norra
5. Soome
6. Uus Meremaa
7. Taani
8. Jaapan
9. Prantsusmaa
10. Austria
…

31. Leedu
…
35. Eesti
…
37. Läti
…
92. Pakistan
93. India
94. Senegal