N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jupitamine kärbetega peletab eurot

Argo Ideon
Jupitamine kärbetega peletab eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Valitsus venitas asjata teise negatiivse eelarvega, mis nüüd sunnib tegema hoopis rängemaid lõikeid, kui veel aasta algul oleks mõeldav olnud, hindab Argo Ideon.  Ent juba homme kell 16 toimub Toompeal valitsuse erakorraline kabinetiistung päevakorraga «Riigi 2009. aasta eelarvepositsiooni parandamise meetmed».

Ette kannab rahandusminister Ivari Padar. Temalt ootavad kolleegid ettepanekuid, kuidas tänavu veel umbes kuus miljardit krooni riigi kuludest vähendada. Seda dokumenti koostasid rahandusministeeriumi ametnikud terve nädalavahetuse.

Kuid suure tõenäosusega saavad ministrid oma lauale oluliselt suurema summa jagu arve: nii lõigete kui riigi tulude suurendamise variantidest. Üks selle põhjuseid on puhtpoliitiline: nii jääb ebapopulaarsete meetmete valikule avalikkuses külge veidi vähem Padari nime ja rohkem kogu valitsust – see on oluline sotsiaaldemokraatidele, kel ainsana koalitsiooniparteidest osaleb oma minister esinumbrina juunikuistel valimistel.

Padari eeskavast sõltumatult on ministrid saanud lisaks ülesande koostada oma valdkonna kulude kümneprotsendise kokkuhoiu plaan, kuluaarides on kõneldud ka 20-protsendisest kärpest. Viimasel juhul oleks ainuüksi tegevuskulude lõige poolaastas üle poolteise miljardi krooni, nii et kindlasti ei saaks hakkama ka riigiametnike uue koondamiseta.

Iga miljon on arvel


Valitsuse võimalused on praegu piiratumad kui veebruarikuise kärpe ajal või mullu 2009. aasta eelarvet koostades. Üks näide. Kui tõsta praegust 18-protsendilist käibemaksu ühe protsendipunkti võrra, siis oleks selle riigi tulusid suurendav mõju rahandusministeeriumi andmetel tänavu teisel poolaastal ainult ligikaudu 400 miljonit krooni.

Ehkki pole selge, kas valitsus käibemaksu tõstmise teed läheb või mitte, võib igaüks selle arvu pealt näha väga lihtsat tõde: riigi eelarvepositsiooni sellise maksutõusu abil parandada olnuks tunduvalt tõhusam kohe aasta alguses, võrreldes sama otsusega teisest poolaastast. Näiteks tulumaksu tõstmine praeguselt 21 protsendilt 22-le tooks poole aasta arvestuses riigikassasse juurde 350 miljonit krooni.

Kui aga teha nii valus otsus, et langetada poole aasta pealt pensionid tagasi sellele tasemele, kus need olid enne aprilli alguse tõusu, hoitaks rahandusministeeriumi hinnangul kokku umbes 460 miljonit.

Need arvutused ei tähenda, et Padar tulekski kohe teisipäeval valitsuses välja pensionide alandamise vms ettepanekutega. Praegu on tegu üksnes näidetega, mis suurusjärgus on ühe või teise sammu võimalik mõju eelarves.

Selle põhjal on aga ilmne, et ei maksutõusude ega isegi viimasel nädalal mõnevõrra arutlusel olnud pensionikärpe näol poleks tegu võluvahendiga, mis aitaks riigil lihtsalt eelarvetasakaalu hoida allpool maagilist piiri miinus kolm protsenti SKTst. Vajalik kuue miljardi jagu kärpeid või lisatulusid tuleb koguda mõnesaja miljoni krooni kaupa ning see tähendab, et lõige tuleb üleüldine ja puutumata jäävad vähesed valdkonnad.

Tasub märkida, et paaril avalikust debatist läbi käinud sammul ei oleks tänavusele eelarvetasakaalule tegelikult mingit mõju. OECD soovituse alusel eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamine ei annaks selle aasta eelarvele midagi, kuna lisatulud on võimalik saada alles rakendamisele järgneval aastal. Kui kaotada maksuvabastus 2010. aastal, siis eelarvele oleks sellest oodata plussi 230 miljonit krooni.

Kui vanemapalga lage alandada praegu 15 000 kroonini, siis selle mõju oleks rahandusministeeriumi hinnangul tänavu vaid paari miljoni krooni ringis, arvestades, et uue piiri saaks kehtestada ainult uutele hüvitisesaajatele.

Juba märtsis pidasid paljud spetsialistid turusignaalidest ja lähiriikide majandustausta negatiivsest arengust lähtudes vältimatuks otsida uusi kärpekohti. Ometi on valitsus põhjendanud viivitamist pidevalt info puudulikkusega. Nii põhjendati eelseisva kärpimise ettevalmistuse edasilükkumist kõigepealt sellega, et vaja on ära oodata rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos.

Selle kohta lausus peaminister Andrus Ansip 26. märtsil: «Ootame prognoosi ära. Siis me saame ka rääkida sellest, kas meil on tarvidust teha teist lisaeelarvet või mitte. Praegused maksulaekumised räägivad sellest, et vajadust teist lisaeelarvet koostada ei peaks olema.»

Pärast rahandusministeeriumi prognoosi (–8,5 protsenti) avalikustamist teatas Ansip, et selle valguses puudub vajadus muuta eelarveseadust, ent riik peatab ajutiselt maksed teise pensionisambasse. Debatt võimaliku suurema kärpe üle avalikkuses muidugi ei peatunud, ent siis oli võimalik viidata uuele verstapostile – Eesti Panga prognoosile aprilli lõpul. Justkui Eesti Pank ja valitsus või rahandusministeerium omavahel ei suhtleks ja nagu viimased ei teaks, et keskpanga ennustused on rahandusministeeriumi omadest negatiivsemad olnud.

Nüüd, kus Eesti Pank ennustab halvimal juhul kuni 15-protsendilisest majanduslangust, räägib Ansip taas valitsuse briifingul, et «me vaatame ära aprillikuu maksulaekumised ja siis läheme edasi negatiivse lisaeelarve koostamisega». Õnneks järgmist kuud ootama ei jäädud ja tõsine arutelu peab algama valitsuses juba homme.

Tähelepanuväärne on see, et teise negatiivse eelarve koostamiseks muudab valitsus arutelude formaati. Veebruaris panid sisulised ettepanekud kokku võimuparteide esindajatest koosnevad läbirääkimiste delegatsioonid – sisuliselt korrati mullust nn krokodillide komisjoni.

Seekord krokodille ei kogune, vaid kõik vaatavad rahandusministri otsa. Samas on Brüsselisse lahkuma valmistuv Padar huvitatud, et kärpimistööd juhiks peaminister või erakonnad. Kui sotsiaaldemokraadid tegid kahe nädala eest ettepaneku teha kärped delegatsioonide abil nagu veebruaris, siis Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond polnud sellega nõus.

Punased jooned


Viimase nädala ilminguks on ka üksteise järel tulevad avaldused, mida riik eelarvest kindlasti ei kärbi või mille pealt kokkuhoidmist riigijuhid ei poolda.

Nii on peaminister Ansip, kuid ka näiteks Reformierakonda riigikogu sotsiaalkomisjonis esindav saadik Taavi Rõivas maha saanud avaldusega, et vanemahüvitist ei kärbita. «Reformierakond ei ole mingil juhul vanemahüvitise kärpimisega päri, kuna see mõjuks Eesti iibele laastavalt,» teatas viimane.

Ansip on samuti teinud avalduse, et «pensione alandama keegi ei lähe, see on täiesti välistatud». Eelmise nädala algul teatas peaminister kõrgematel riigikaitsekursustel esinedes, et ta ei poolda ka kaitsekulutuste uut vähendamist. Veel ei tohi tema sõnul tõsta makse: «Sellised ettepanekud minu jaoks kaalumist väärt ei ole.»

Pensionide alandamise ette punase joone tõmbamine on Ansipilt poliitikuna arusaadav. Kuid näiteks võimatus kärpida kaitsekulusid ja loobumine igasugusest arutelust maksutõusude üle (v.a töötukassa maksed) mõjuvad nii, nagu oleks keegi põrandat värvides pidevalt tagurpidi liikunud ja värvinud end viimaks kinni nurka, kust enam liikuma ei pääse.

Eriti keerulisse olukorda hakkab valitsus jääma sotsiaalkuludega. Nendesse on headel aegadel enim raha lisatud ja seega leidub ka kärpekohti. Kuid ettepanekutega kulusid kokku hoida peaks taas välja tulema Padar, mitte aga reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur. Nii hakkabki riigi kulude uus kärbe muutuma ringmänguks, kus osalised tõukavad kolleege ringist välja, üritades samal ajal oma kõrvu rahva eest peita.

Arvestades kogu eelneva tegevuse üht põhilist eesmärki – euro kasutuselevõttu 1. jaanuaril 2011 –, pole veel üldse räägitud sellest, mis saab 2010. aastal. Kärpimist ei tuleks arutada mitte poole aasta, vaid pooleteise aasta perspektiivis. Järgmise aasta eelarve koostamiseks on samuti jäänud vaid mõni kuu.

Märksõnad
Tagasi üles