Eile koos olnud valitsuse liikluskomisjon otsustas hoolimata mulluse liiklusolukorra paranemisest jätkata liiklusohutusalaseid tegevusi. Näiteks ei tõsteta kaherajalistel teedel piirkiirust ka sel suvel ning kaalutakse piirkiiruse langetamise vajalikkust talvel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud komisjon kuulas ära ülevaate möödunud aasta liiklusohutusalasest olukorrast, mis võrreldes 2011. aastaga mõnevõrra paranes: esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal 1377 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1702 inimest.
Võrreldes 2011. aastaga vähenes nii liiklusõnnetuste (-115), neis hukkunute (-14) ja ka vigasaanute (-175) arv. Olukorra paranemine toimus peamiselt asulaväliste teede arvel (15 protsenti), kuna asulates vähenes õnnetuste arv vaid 3 protsenti.
Kuigi üldine hukkunute arv mullu vähenes, hukkus eelmisel aastal 2 jalakäijat rohkem kui aasta tagasi. Eelmise aasta probleemiks oligi jalakäijate ohutus asulavälistel teedel, kus hukkus 18 jalakäijat ehk kaks korda rohkem kui aasta tagasi. Linnades ja asulates kasvas aga samal ajal ühesõidukiõnnetuste ja ka kokkupõrgete arv.
Kuigi eelmisel aastal liiklusohutusalane olukord paranes, jätkatakse tegevusi liikluse ohutumaks muutmisel, sh liiklusohtlike kohtade likvideerimist, jalg- ja jalgrattateede ehitust ja valgustustingimuste parandamist ohtlikemates kohtades.
Samuti minnakse edasi kiiruskaamerate projektiga – tänavu lisanduvad kaamerad Harjumaa teedele.
Liikluskomisjon kiitis heaks maanteeameti ettepaneku mitte tõsta suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis (neljarajalistel I klassi maanteelõikudel suvine 110 km/h säilib).
Kiiruste teemaga tegeletakse edasi – moodustatakse töörühm uue, liiklusohutust, tee klassi ning liiklussagedust arvestava kiirusrežiimi mudeli väljatöötamiseks, sh kaalutakse ka võimaliku talvise alandatud piirkiiruse kehtestamise vajadust.
Liikluskomisjon kiitis heaks politsei ettepanekud liiklusjärelevalve tõhustamiseks, mille hulka kuulub ka väärteo raskusastmele vastavate karmimate karistuste rakendamine. Karmus ei tähenda alati ainult suurt rahatrahvi, vaid ka muid võimalusi, näiteks juhtimisõiguse äravõtmist, põhi- ja lisakaristuse üheaegset kohaldamist, süüteo toimepanemise vahendi ehk sõiduki konfiskeerimist või paadunud kiiruseületajate arestimajja saatmist. Selle kõige elluviimiseks suunab politsei senisest suurema materiaalse ja inimressursi järelevalvesse.
Komisjon kuulas ära Eesti Rehviliidu ettepaneku tõsta veokite rehvimustri jääksügavus talvisel ajal 3-5 mm peale (hetkel on lubatud miinimum 1,6 mm). Alates 1. jaanuarist on Rootsis veokite rehvimustri jääksügavus vähemalt 5 mm ning vastavate seadusemuudatustega tegeletakse nii Soomes kui ka Saksamaal.
Arutlusel oli ka raudteeliiklusega seonduv, kuna lähiajal hakkavad Eestis liikuma kiiremad ja vaiksemad rongid.
2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele. Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits-, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.