Rakvere Raibe: Järjekordne skandaal: kõik laulud on plagiaadid!

, Rakvere Raibe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik laulud on plagiaadid!
Kõik laulud on plagiaadid! Foto: Rakvere Raibe

Rakvere Raibe sai jälile ehmatavale tõsiasjale – kõik uued laulud, mis luuakse, on plagiaadid. Tõestusi pole vaja kaugelt otsida.


Kõik sai alguse Põhja-Tallinna kuulsast hitist “Meil on aega veel”, mis on üks ühele maha viksitud 200 aasta vanusest Johann Pachelbeli kuulsast klassikapärlist “Kaanon d-duuris”.

Edasi tuli jama Eesti Laulu poolfinaali pääsenud Bonzo looga “Suuda öelda ei”, mis on sarnane juba kahele loole korraga: esiteks U2 hitile “Sunday Bloody Sunday”, teiseks Robbie Williamsi laulule “Road to Mandalay”.

Aga see pole veel kaugeltki kõik. Rakvere Raibe avastas, et ka ülejäänud Eesti Laulu poolfinaali pääsenud palad on plagiaadid.

“Kõigepealt teeme asja selgeks, seal on neil kõigil laulu tunnused, ja laule on juba sajandeid loodud,” ütles meie poolt asja selgitama palutud DJ Rumal.

Eksperdihinnangu andis ka muusikaõppejõud Ivo Viiul, kes tuvastas, et peaaegu kõikide laulude puhul on kasutatud ka noote ning mõne puhul suisa kõik seitse nooti appi võetud. “Kahtlemata on tegu plagiaadiga,” kinnitas professor, “kasutatud noodid on äravahetamiseni sarnased.”

Mida kostab aga autorikaitse. Nootide autoriõigus kuulub selle ühingu esindaja selgitusel esimesele inimesele, kes noodikirja lõi, aga tal ei tule selle inimese nimi hetkel meelde. Lubas tagasi helistada.

Kuid siin ajavad ägedalt vastu linnuvaatlejad, kelle hinnangul võeti laulud kasutusele juba ammu enne seda, kui inimene häälitsema hakkas, rääkimata veel pillimängu oskusest. “Kõik, kes pärast siisikest midagi on laulnud, on plagiaatorid,” rõhutas linnuuurija Ted Püssi.

Me vahepeal ise helistasime Viki Peedile, kes selgitas meile noodi mõistet. Ta rääkis: “Noot on muusika noodikirjas helikõrguse ja helivältuse ülesmärkimiseks kasutatav märk, mis kirjutatakse noodijoonestikule. Noodid tähistavad kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud noodivõti. Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Samuti kasutatakse lisaks noodijoontele abijooni, mis kirjutakse üksteisest noodijoonte kaugusele.”

Ta tähendas, et noodikirja järele tekkis vajadus juba 8. sajandil, mil meloodiate hulk oli sedavõrd suurenenud, et ilma enam ei saanud – kõik käisid ringi ja ümisesid midagi, aga et aru saada, mida, selleks tuli see muusika paberile kirja panna. Vot nii!

Visaku kivi esimesena see, kes pole noote oma laulus kasutanud.

Kõrgmatemaatik Siinus Koosiinus rääkis, et lihtsate tehete abil võib kindlaks teha, et seitset nooti kasutades on erinevaid variante loetud arv. “Juba miljoni juures tuleb lagi ette, vähemalt kolm nooti on juba sajandal palal kõrvuti, selle adumiseks ei pea olema kõrgmatemaatik,” seletas kõrgmatemaatik.

Rakvere Raibe loeb teema ­siinkohal lõppenuks, sest ükskõik kes iganes mingi uue laulu loob, peab arvestama tõigaga, et see laul on juba ammu tuhat korda ära tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles