Uuring: Hiiumaa metsad sobivad kütteks
3. veebruar 2013, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring «Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal» hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Hiiumaa on Eesti maakondadest kõige metsarikkam. Maakonnas on hinnanguliselt 72 600 hektarit metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 hektarit.
Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tihumeetrit ehk primaarenergiana 54 000 megavatt-tundi aastas. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu.
Uuringust selgus, et kohapealse ressursi kasutamiseks tasub Hiiumaale rajada biomassil töötavaid katlamaju ja koostootmisjaamu. Piisavate tootmismahtude korral on maakonnal uuringu kohaselt head väljavaated ka kütuse ekspordiks, eriti vääristatud puitkütuste, briketi ja pelletite, osas. Puitpelletitele nähakse turgu peamiselt Euroopas, eriti Inglismaal.
«Puidu kasutamine kütteks on Hiiumaal olnud sajanditepikkune traditsioon. Puidutööstuse mõistes on Hiiumaa liigniiskel ja toitainevaesel pinnasel kasvavad metsad väheväärtuslikud. Hiiumaa puidule turu leidmine biokütusena pakuks ka täna metsaomanikele sissetulekut ja hiidlastele tööd. Samuti oleks puitkütuste tootmine Hiiumaa puidutööstusettevõtete (kohalikud saeveskid, mööblitootjad, väikelaevaehitus) jaoks majanduslikult kasulik võimalus vabaneda tööstuslikest puitjäätmetest ja teenida lisa uute toodete müügist. Lisaks puidule, mis on Hiiumaal kõige perspektiivsem tahke biokütuse allikas, saaks saarel toota kütust ka märgaladelt ning püsirohumaadelt niidetavast biomassist,» selgub uuringust.