Meediaväljaanded globaalselt hoolimatu surve all
Juhtkiri: raha – jah, vastutust – ei
6. veebruar 2013, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ükskõik kui modernne ei tunduks meile sotsiaalvõrgustik või otsingumootor, ei erine Google ja Facebook näiteks Postimehest: kõik on meediaorganisatsioonid, kelle tulu tuleb reklaamist.
Google’i reklaamikäive Eestis arvatakse olevat kaks miljonit eurot, kuid see võib olla ka 20 – keegi ei tea seda täpselt, sest Google’ile väga iseloomulikult nad neid arve ei avalikusta. Suurusest olenemata võib enamiku sellest tuluks nimetada, sest kulusid näiteks seoses Eesti turuga kannab ta minimaalselt. Soomes aga räägitakse Google’i reklaamikäibena sajast miljonist eurost, kulusid seevastu on sealgi napilt.
Eesti meediaväljaannete reklaamitulud, -käibed ja -kulud on, nagu kõigil ettevõtetel, avalikud. Ja selleks, et üks meediaorganisatsioon Eestis reklaamikäivet üldse saaks, tuleb tal teha siia investeeringuid, luua töökohti, palgata inimesi ja maksta makse Eesti riigile.
Ent rahast veel tähtsam on vastutus, mida kannavad pea kõik nn traditsioonilised kanalid ka oma internetiväljaannetes, kuid millest Google’il ja Facebookil on suuresti õnnestunud kõrvale hiilida.
Kui koolipoisid mõnitasid oma õpetajat ning video sellest ringles internetis, oli Postimehe toimetuses nõupidamine, kas riputada video ka meie leheküljele, ning kui jah, siis kas äratuntavate või kaetud nägudega. Nõupidamise tulemusena seda videot Postimehe kodulehel pole, sest toimetus leidis, et see oleks privaatsuse riivamine, milleks pole piisavat avalikku huvi.
Google’i omanduses olevas Youtube’i toimetuses säärast nõupidamist ei olnud, sest seal polegi sellist toimetust. Ning kui näiteks too õpetaja sooviks selle video eelmaldamist Youtube’ist, peab ta pöörduma Google’i poole. Paraku näitab praktika, et enamasti lähevad kaebused Google’ile musta auku. Eestist saaks see õpetaja abi vaid niipalju, et meie andmekaitsjad suhtlevad oma prantsuse kolleegidega: nii on riigid omavahel kokku leppinud, sest Google’il on ka Prantsusmaal kontor.
Eesti meediakanalitel seevastu on seadusest tulenev kohustus alluda andmekaitseinspektsiooni ettekirjutustele ja vaielda saab vaid kohtus.
Eesti, eriti Eesti meediaorganisatsioonid toetavad kahe käega infovabadust, kuid meiegi tahame oma loodud sisu eest tasu, ega saa rahulduda olukorraga, kus reklaamitulu, millest meie maksame makse, pistab mõni globaalse haardega organisatsioon peaaegu maksuvabalt taskusse. Vastusest vaba sisuloome jätab aga isikukaitseta kõik inimesed infovabas maailmas.
Viriseda võiks pikalt, kuid meil on lahendust vaja. Seni on kõik riigid püüdnud Google’iga omapead asju ajanud, suuresti tulemuseta. Vähemalt ELis on nii parlament kui komisjon. Niisiis, Brüssel, millised on teie ettepanekud oma maksumaksjate ja kodanike kaitseks?