Kuna majanduslangus tekitab survet toetustele, siis ei ole tõenäoline, et lähiajal lastega peredele suunatud toetussummad kasvaksid, selgitas Praxise analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul. Ranitsatoetuse ja lastega seotud maksuvaba tulu kadumine näitab pigem vastupidist kava.

Esimene variant - jätkata sündide toetamist

Seetõttu on analüütiku sõnul riigil kolm võimalikku valikut. Esimene variant oleks jätkata praeguse stiimulitekeskse süsteemiga, kus on suured sünnile suunatud toetused.

Selle variandi puhul säiliksid vanemahüvitise kõrged kulud, aga ebavõrdsus nii eri sissetulekut saavate perede kui ka eri vanuses lastele makstavate toetuste vahel.

«Et samal ajal ära hoida vaesusriski suurenemist, eriti kasvava töötuse tingimustes, jääb ainsaks võimaluseks muuta peretoetuste süsteemi sihitumaks vaesematele peredele,» selgitas ta. Seda saaks teha, makstes suuremaid toetusi madalama sissetulekuga peredele kas kohandatud peretoetuste süsteemi kaudu või tõstes toimetulekutoetusi.

Teine variant -tõsta kõigile makstavaid toetusi

Teine võimalus oleks suurendada kõigile makstavate nn universaalsete toetuste osatähtsust.

«See tähendaks kulude vähendamist vanemahüvitisele, näiteks madalama lae või osalise palga kompenseerimisega, ja ka piiranguid täiendavale maksuvabale tulule,» selgitas ta. Nii saaks tõsta lastehooldustasu ning lapsetoetusi, mis aitaks lastega perede vaesust vähendada.

Kolmas võimalus - tõsta makse

Kolmas variant oleks tõsta makse, et rahastada vanemahüvitisi ja hoida universaaltoetuste reaalväärtust. Selle tulemusel võiks perepoliitikale eraldatavad vahendid hoopis kasvada. Praxise analüüsi kohaselt oleks selle variandi puhul otstarbeks lisaraha suunata pigem peredele pakutavate teenuste eest tasumiseks, mitte otsetoetustena.

Võrdne toetus peaks säilima

Lastekaitseliidu esindaja Külle Kadariku hinnangul tuleks säilitada praegu kõigile lastele makstav 300-kroonine toetus, kuna see annab signaali, et riigi jaoks on oluline iga laps. Kuid vaesusriski vähendamiseks tuleks kaaluda lisatoetuste sisseseadmist lasterikastele ja üksikvanemaga peredele. Samuti peaks riik tegelema lastekaitseliidu hinnangul sellega, et kohtu poolt väljamõistetud elatised jõuaksid tegelikult ka lasteni.

Mõttehommikul esinenud reformierkondlased Jürgen Ligi ja Taavi Rõivas väitsid, et kõigile lastele makstav 300-kroonine toetus ei õigusta ennast ning paljud vanemad isegi ei märka selle laekumist.

Ainult hädaliste toetamine võib viia vaesuslõksu

Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juhi Katre Palli sõnul teenivad (vähemalt) pooled pered aga alla Eesti keskmise palga. «Tavaline kahelapseline pere märkab, kui arvele ei laeku 600 krooni kuus,» tõi ta näite lastetoetuse kadumise mõjust.

Palli sõnul tuleb ainult vaesematele peredele suunatud toetuste puhul arvestada sellega, et osa peresid võib jääda sõltuvusse riigi abist. Sellise sotsiaalabipõhise skeemi loomine võib võtta neilt ära motivatsiooni töötada.

See võib omakorda tema sõnul tekitada n-ö vaesuslõkse ning ka vaesuse ülekandmist ühelt põlvkonnalt teise, kuna lapsed näevad, et vanemad ei käigi tööl. «Sellist tulemust me vaevalt tahame,» lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni.

Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.