Kuna majanduslangus tekitab survet toetustele, siis ei ole tõenäoline, et lähiajal lastega peredele suunatud toetussummad kasvaksid, selgitas Praxise analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul. Ranitsatoetuse ja lastega seotud maksuvaba tulu kadumine näitab pigem vastupidist kava.
Esimene variant - jätkata sündide toetamist
Seetõttu on analüütiku sõnul riigil kolm võimalikku valikut. Esimene variant oleks jätkata praeguse stiimulitekeskse süsteemiga, kus on suured sünnile suunatud toetused.
Selle variandi puhul säiliksid vanemahüvitise kõrged kulud, aga ebavõrdsus nii eri sissetulekut saavate perede kui ka eri vanuses lastele makstavate toetuste vahel.
«Et samal ajal ära hoida vaesusriski suurenemist, eriti kasvava töötuse tingimustes, jääb ainsaks võimaluseks muuta peretoetuste süsteemi sihitumaks vaesematele peredele,» selgitas ta. Seda saaks teha, makstes suuremaid toetusi madalama sissetulekuga peredele kas kohandatud peretoetuste süsteemi kaudu või tõstes toimetulekutoetusi.
Teine variant -tõsta kõigile makstavaid toetusi
Teine võimalus oleks suurendada kõigile makstavate nn universaalsete toetuste osatähtsust.
«See tähendaks kulude vähendamist vanemahüvitisele, näiteks madalama lae või osalise palga kompenseerimisega, ja ka piiranguid täiendavale maksuvabale tulule,» selgitas ta. Nii saaks tõsta lastehooldustasu ning lapsetoetusi, mis aitaks lastega perede vaesust vähendada.
Kolmas võimalus - tõsta makse
Kolmas variant oleks tõsta makse, et rahastada vanemahüvitisi ja hoida universaaltoetuste reaalväärtust. Selle tulemusel võiks perepoliitikale eraldatavad vahendid hoopis kasvada. Praxise analüüsi kohaselt oleks selle variandi puhul otstarbeks lisaraha suunata pigem peredele pakutavate teenuste eest tasumiseks, mitte otsetoetustena.