Jalakäijad on aastaga hakanud rohkem eirama punast foorituld, samal ajal on sõidukijuhid hakanud foorituledest korrektsemalt kinni pidama, selgub maanteeameti tellimusel valminud AS Teede Tehnokeskuse liikluskäitumise monitooringust.
Uuring: jalakäijad on hakanud punast foorituld rohkem eirama
12. veebruar 2013, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2011. aastal läks punase tulega üle tee keskmiselt 9,3 protsenti jalakäijatest, siis mullu kasvas nende osakaal 12,3 protsendini. Samal ajal vähenes punast foorituld eiranud autojuhtide osakaal mullu võrreldes 2011. aastaga ühelt protsendilt 0,5 protsendini.
Liikluskäitumise monitooring näitas, et foori rohelise tule väljakutse nupuga varustatud reguleeritud ülekäigurajal on liiga pika ooteaja puhul suur tõenäosus, et jalakäija ületab sõidutee punase tulega, kuna rohelist tuld ootava jalakäija kannatus katkeb. Väljakutse nuputa fooriga ülekäigurajal on punase tulega tänava ületamise tõenäosus väiksem.
Suhteliselt hõreda liikluse korral on suurem tõenäosus, et jalakäija valib tee ületuseks punase fooritule põlemise aja, kui näiteks tihedama liiklusega teelõigul.
AS-i Teede Tehnokeskus liiklusmonitooring keskendus jalakäijate käitumisele keskmise liiklusega tänaval fooriga reguleeritud ülekäigurajal. Vaatlus toimus kokku 15 ülekäigurajal, millest üheksa asusid Tallinnas ja kuus teistes linnades. Uuringu koostajad viisid välivaatlused läbi mullu 24. septembrist 24. oktoobrini, vaatluste kestus igas vaatluskohas oli üks tund. Eirajate hulka loeti jalakäijad, kes alustasid tänava ületust ja ületasid tänava ülekäigurajal punase fooritule põlemise ajal. Eiramiseks ei loetud olukorda, kus jalakäija ei jõudnud lõpetada ülekäiku rohelise fooritule põlemise ajal.
Kokku jälgis AS Teede Tehnokeskus 2792 jalakäijat, kellest 344 ehk 12,3 protsenti ületasid tänava punase fooritule ajal. Saadud tulemus näitab jalakäijate osas tunduvalt kõrgemat punase tule eirajate suhtarvu kui sõidukijuhtide osas – jalakäijate liiklusdistsipliin on halb.
Küllaltki suur erinevus oli ka Tallinna linna ja teiste linnade vaatlustulemustes – Tallinnas oli punase fooritule eirajaid jalakäijate seas 14,5 protsenti ja teistes linnades 8,9 protsenti.
Kõige suurem punase tule eirajate hulk oli Tallinnas Tartu maantee ja Odra tänava ristmiku ülekäigurajal, kus punase tule eirajate suhtarv oli koguni 27,8 protsenti, väikseim punase tule eirajate suhtarv oli aga Juhkentali tänava ja Keldrimäe tänava ristmikul – 2,9 protsenti.
Väljaspool Tallinna oli punase tulega üle tee minejate suurim Narvas Tallinna maanteel, kus keelavat foorituld eiras 12,9 protsenti jalakäijatest. Väikseim rikkujate osakaal oli Pärnus Riia maanteel, kus punase tulega ületas tänava 3,6 protsenti jalakäijatest.
2012. aasta vaatlustulemused näitavad punase tule eirajate hulga tõusu võrreldes kahe eelmise aasta samade tulemustega. Kui 2010. aastal oli kõikide vaatluskohtade punase tule eirajate suhtarv 4,9 protsenti ja 2011. aastal 9,3 protsenti, siis 2012. aastal tõusis see 12,3 protsendini. Seega on punase tulega üle tee minevate jalakäijate hulk kasvanud kahe aastaga üle 2,5 korra.
Uuringu koostajad jälgisid sõidukijuhtide käitumist 27 ristmikul, millest kümme asus Tallinna linnas, kümme teistes linnades ja seitse asulavälistel teedel Tallinna lähiümbruses. AS Teede Tehnokeskus viis välivaatlused viidi läbi mullu 24. septembrist 2. novembrini, vaatluste kestvus oli igal ristmikul üks tund.
Eirajaks loeti sõiduk, mis punase fooritule süttimisel liikus ristmikualale ja ületas selle. Kokku fikseerisid uuringu koostajad 15 489 sõiduki käitumise fooriristmikel. Neist 79 sõidukit ehk 0,51 protsenti kogu valimist läbisid ristmiku punase fooritule süttides. 2011. aasta vaatluste põhjal oli punase fooritule eirajate suhtarv üks protsent ja 2010. aastal 1,2 protsenti.
Punase fooritule eirajaid oli Tallinnas 2011. aastal 1,2 protsenti ja 2010. aastal 1,3 protsenti. Mullu langes see näitaja Tallinnas võrreldes eelmiste aastatega ja oli 0,5 protsenti ehk sama palju kui kogu Eestis keskmiselt. Vaatluskohti oli Tallinnas kümme ja vaatluste valimi hulk kokku 9185 sõidukit, nendest eiras punase fooritule nõuet kokku 42 sõidukit.
Liikluskäitumise monitooringu koostajad tõdesid, et Tallinna linna sisesed vaatlustulemused on niiöelda äärmusest äärmusesse. Näiteks Männiku tee ja Pärnu maantee ristmikul ei tuvastanud uuringu koostajad ühtegi punase fooritule ajal ristmikku ületanud sõidukit. Samas oli Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmikul punase fooritule eirajaid ühe tunni jooksul kümme.
Teistes Eesti linnades jälgis AS Teede Tehnokeskus kokku 4059 sõidukit ja punase fooritule ajal ületas nendest ristmiku kokku 24 sõidukit ehk 0,59 protsenti kõigist sõidukitest. Väljaspool pealnna oli suurim punase fooritule nõude eirajate hulk liiklusvoost Tartus Võru ja Aardla tänava ristmikul - 1,08 protsenti ja Jõhvis Kaare tänava ja Tartu põigu ristmikul – samuti 1,08 protsenti. Narvas Tallinna maantee ja Kangelaste tänava ristmikul ei tuvastanud monitoorijad ühtegi punasega ristmikku ületanud sõidukit.
Tallinna ümbruses asulavälistel teedel jälgis AS Teede Tehnokeskus kokku 2245 sõidukit, nendest eiras punase fooritule nõuet 13 sõidukit ehk 0,58 protsenti. Punase fooritule eirajate suhtarvud oli üldiselt ühtlasemad kui linnade ristmikel - väikseim oli Paldiski maantee ja Instituudi tee ristmikul – 0,33 protsenti ja suurim Tallinna ringteel Jälgimäe ristmikul – 0,91 protsenti.
Punast foorituld eiravate sõidukite suhtarv jäi mullu Tallinnas, teistes linnades ning asulavälistel teedel vahemikku 0,46‐0,59 protsenti. AS Teede Tehnokeskus tõdes, et kuigi punast tuld eiravate sõidukijuhtide hulk on vähenenud, on need järeldused väga üldistavad, kuna vaatlused kajastavad konkreetsel ajal konkreetsetel ristmikel olnud olukordi. Monitooringus ei ole arvestatud liikluse pingelisust ega muid võimalikke tegureid, mis võiksid mõjutada sõidukijuhtide käitumist.