Ida-Virumaa kutsehaigete ühing taotleb lähiajal luba meeleavalduseks, et tööl oma tervist kahjustanud inimeste mured kõvema häälega kuuldavaks teha.
Ida-Virumaa kutsehaiged kavandavad meeleavaldust
30. aprill 2009, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhinõudmine on see, et kutsehaigele peaks olema ette nähtud hüvitis, aga tööandjad ei maksa. Ütlevad ise, et andke kohtusse, aga kõrgema astme kohtus ei ole meil veel keegi,» võitnud, rääkis Ida-Virumaa kutsehaigete ühingu juhatuse esimees Heinu Grüning, kirjutas Põhjarannik.
Tema sõnul leiti ühingu hiljutisel koosolekul, et enda kuuldavaks tegemiseks tuleb kasutusele võtta jõulisemad meetmed, sest vastasel juhul ei tee tööandjad neist välja. «Peame minema Eesti Põlevkivi juurde loosungite ja lippudega.»
Tulevasi kutsehaigeid säästaks tööandjaga kohtus käimisest kutsehaiguste kindlustuse seadus, mis sotsiaalminister Jaak Aabi ajal ette valmistati. «Seda seadust ajavad taga nii Eesti ametiühingute keskliit kui tööandjate liit. Neid inimesi, kes sellist seadust ootavad, on Eestis oma 20 000,» rääkis Grüning.
Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga on varem öelnud, et praegu kehtib ebainimlik, töötajate suhtes ülekohtune ja ebaõiglane kord, kus tervisekahju hüvitamine toimub kohtu kaudu ja need protsessid kestavad aastaid.
Ametiühingute hinnangul peab kutsehaiguste kindlustuse seadus tagama kiire ja õiglase hüvitise töötajale, kes on tööd tehes kaotanud tervise. Samuti innustaks see tööandjat parandama töökeskkonda, sest mida vähem toimub ettevõttes õnnetusi, seda vähem tuleb tasuda kindlustusmakseid.
Kui vähegi võimalik, soovitab Grüning varjata oma tööst tingitud haigusi ja oodata ära paremad ajad. «Sest kui minna praegu oma haigust tõestama, ei hakka kutsehaiguste kindlustuse seadus selle inimese suhtes kehtima ja ta kaotab väga palju. Eriti neil, kes praegu töötavad, ei tasu oma kutsehaiguse tõestamisega kiirustada.»
Lisaks hüvitiste mittemaksmisele teeb kutsehaigetele muret see, et enamik kutsehaigusi jääb Eestis tegelikult diagnoosimata.
«Näiteks üks naine Sillamäelt - ta töötas raskmetallidega, tal on koobalt veres ja kogu sisikond sellega kahjustatud, aga kutsehaiguste kliinik ei andnud talle kutsehaigust tõendavat dokumenti. Ta sai sealt paberi, millega tal pole midagi teha. Viimasel ajal kirjutatakse sageli lihtsalt «üldhaigestumine», mis on aga lai mõiste ja selle alla võivad kuuluda ükskõik mis haigused,» ütles Grüning.