Kui veel hiljuti väitis siseministeerium, et õiguskantslerilt abi palunud piirivalvuritel ei ole õigust kõrgemale teenistusastmele, siis eile otsustas siseminister selle piirivalvuritele siiski anda.
Õiguskantslerilt abi palunud piirivalvurid said kõrgema teenistusastme
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. veebruar 2013, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide teatas eile, et siseminister allkirjastas käskkirja, mille kohaselt ülendatakse hüppeliselt 2006. aastal Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži kaugõppesse end täiendama asunud piirivalvurite teenistusastet.
18 piirivalvurist said 12 politseileitnanti teenistusastme. Ülejäänud ülendati vanemkommisariks, mistõttu piirivalvurid probleemi täielikult lahenenuks ei loe.
Suuremal osal oli eelnevalt ülemkonstaabli teenistusaste. Ilma ülendamiseta oleks seega vanemkomissari astmeni jõudmiseks kulunud vähemalt kuus aastat, politseileitnanti puhul vähemalt üheksa aastat.
Ülendamise nimel tegid kõik piirivalvurid läbi korraliku kadalipu.
Sisekaitseakadeemiasse end täiendama asudes lubas kool, et lõpetamisel saavad nad nooremleitnanti auastme. Lubaduse sätestas piirivalveteenistuse seadus, mis lakkas 2010. aastal kehtimast, kui politsei- ja piirivalveamet ühendati.
Uue seadusega kaotati ära piirivalvurite sõjaväelised auastmed ja asendati need ühtsete teenistusastmetega. Kuigi piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakuti lõpetanud piirivalvuritele hoopis vanemkonstaabli teenistusastet, mis on neli astet madalam.
80 000 krooni vastu taevast
Samas olid enne lõpetamist kõik liikmed olnud minimaalselt kuus aastat teenistuses ja juba jõudnud vähemalt vanemkonstaabli teenistusastmeni. Õpinguteks tasutud 80 000 krooni lendasid igal piirivalvuril sisuliselt vastu taevast.
Seejuures on iga kõrgema teenistusastme saamiseks tarvis teenida vähemalt kolm aastat, mistõttu tähendas ülendamata jätmine 12-aastast kaotust ka karjääris. Sellest sõltuvalt ka kaotust palgas.
Nii otsustati pöörduda õiguskantsleri poole, kes saatis 2011. aasta juulis siseminister Ken-Marti Vaherile märgukirja, milles leidis, et rühma ootusi teenistusastmele on rikutud ja politsei- ja piirivalveseaduses puudus rühma ootust arvestav üleminekuregulatsioon.
Vaher vastas õiguskantslerile, et piirivalvurite õigusi rikutud ei ole. Siseministeeriumi hinnangul ei saanud piirivalvuritel õppima asumisel olla kindlat veendumust, et nad saavad tööd kõrgemal ametikohal ja neile antakse kõrgem auaste.
Õiguskantsler jäi oma seisukohale kindlaks, kuid oli sunnitud menetluse lõpetama. 2012. aasta alguses muudeti seadust nii, et teenistusastet saab ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra.
Nüüd on aga ministeerium meelt muutnud ja ülendaski õpperühma teenistusastet hüppeliselt erandkorras.
Ühe õiguskantsleri poole pöördunud piirivalvuri sõnul ülendati koos nendega kokku 31 piirivalvuri teenistusastet. Nende seas oli ka päevaõppes õppinud piirivalvureid, kes samuti seadusemuudatuse tõttu loodetud teenistusastmest ilma jäid.
Loide ei jõudnud eile õhtul ministeeriumi meelemuutust kommenteerida.