Politsei: internetisõimaja ülesleidmisega Eestis saame hakkama

FOTO: SCANPIX

Politsei kinnitab, et Eesti õigusruumis saadakse vajadusel internetiähvardaja või -laimaja ülesleidmise ning tema süü tõestamisega hakkama, keerulisem on välismaiste internetikülgedel toimunuga.  

 

Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Anu Baum rõhutas, et kellegi laimamine või sõimamine ei ole Eestis kriminaliseeritud. «Küll on seadusandja pidanud vajalikuks kriminaliseerida kohtuniku, võimuesindaja ja muu avalikku korda kaitsva isiku solvamise ja laimamise,» lausus ta.

Selliste juhtumite puhuks annab seadus politseile piisavad võimalused vastavad andmed välja nõuda. «See, kui raske või kerge on politseil isikuid tuvastada, oleneb juhtumitest, peamiselt sellest, millises õigusruumis on postitus tehtud. Kui tegemist on välismaise õigusruumiga, siis võtab tuvastamine üldjuhul rohkem aega ja võib olla ka keerulisem. Piltlikult öeldes ja kolleegi sõnu laenates: kriminaalmenetlus ei ole plekk-kausside tootmine, iga menetlus on erinev ja must valgel skaalal kerge/lihtne ei saa vastata,» rääkis Baum.

Eesti väljaanded, kelle kommentaariumis ähvardusi kirja pandud, on tema sõnul aga küllalt altid politseiga koostööd tegema. «Siiamaani ei ole suuremaid probleeme kommentaariumide haldajatega esinenud.»

Enamasti palub politsei väljaandel väljastada IP-aadress, millelt postitus on tehtud. «Vastamise kiirus oleneb juhtumist, see võib tulla 5 minutiga, aga võib tulla ka 5 kuuga. Mängu tuleb taas nii õigusruumi küsimus kui ka see, kui vanast postitusest me räägime,» lausus Baum.  Tema kinnitusel teeb ka Facebook Eesti politseiga selliselt koostööd.

Kui politsei on IP-aadressi järgi tuvastanud, kelle oma on laimu saatnud arvuti, siis kui keeruline on kindlaks teha konkreetselt teo toime panija? «Eesti seadused selles osas probleeme ei ole valmistanud, ei ole erilisi tõrkeid esinenud. Tõendamine on aga juba politsei taktikaline küsimus, millel mõistetavatel põhjustel pikemalt ei peatuks,» jäi Baum kidakeelseks.

«Kui tegu on toime pandud lehel, mis ei asu Eesti õigusruumis, siis selliste juhtumite lahendamine võib võtta pikemalt aega ja teiseks ei pruugi see tegu teise riigi õigusruumis karistatav olla, mis muudab asja lahendamise keerukamaks,» tõdes ta.

Baum rõhutas veel, et kommentaariumides sõimlemine ja inimeste laimamine ei ole kriminaalõiguslik, vaid tsiviilõiguslik küsimus. «See tähendab, et kui inimene tunneb, et teda on keegi kommentaariga solvanud, laimanud, võib ta enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Tegemist ei ole süütegudega,» selgitas ta.

Tagasi üles
Back