Õppesõiduautole otsa sõitnud juht pidi maksma asendusauto rendi eest

Kaitseväes töötavad arstid saavad õiguse kontrollida juhiloa taotleja tervist.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Autojuht sõitis Tartus ühele õppesõiduautole tagant otsa, tunnistas süüd ja edasi tegeles asjaga kindlustus. Kolm kuud hiljem tabas teda üllatus – kahju põhjustajalt nõuti asendusauto rendiraha 20 päeva eest, mil õppesõiduauto oli remondis.

«Sõitsin augusti alguses Tartus Ringtee Selveri juures ühele õppesõiduautole tagant sisse,» meenutab Kerli Kutsar. «Sõitsin väikese kiirusega, aga kõik käis nii ruttu, ju ta pidurdas ootamatult, ja sõitsingi tagant sisse.»

Kutsari sõnul täideti kohapeal kindlustusdokumendid ja mindi laiali. «Käisin kindlustuses pabereid vormistamas ja ütlesin, et kui oli tagantsõit, siis pole vaielda midagi, olen süüdi,» rääkis naine.

Kolm kuud hiljem detsembris, kui asi oli juba unustatud, saabus aga jõuluüllatus. Advokaadibüroolt oli saadetud kiri «kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks», summa 566 eurot, tähtaeg 31. detsember.

«Selle aja eest, mil nende auto oli remondis ja renditi teisest firmast asendusauto, nõuti rendi tasumist,» rääkis Kutsar. Auto oli remondis olnud kakskümmend päeva.

«Ma ei osanud arvata, et midagi sellist tuleb, sest minuga ei olnud kohapeal sellest räägitud ega vahepeal ühendust võetud,» imestas Kutsar. «Mind ei teavitatud, et selline kulu tuleb hüvitada.»

Kutsar viitaski sellele ja märkis, et tähtaeg on liiga lühike ja asus vaidlema, et saada summat alla. Teine pool tuli vastu ning lõppsummaks jäi 336 eurot. «Selle ma maksin ära, et nad kohtusse ei läheks,» kinnitas Kutsar.

Kutsar leiab, et õppesõiduautod on kõrgema riskiga autod ja neil peaks olema tehtud selline kindlustus, mis tagab asendusauto, mitte ei nõutaks suuri summasid tavainimestelt.

«Kui sul tuleb kolm kuud hiljem lihtsalt kiri postkasti, siis oled muidugi vihane,» tunnistas Kutsar, kelle sõnul soovib ta, et tema juhtum oleks teistele inimestele hoiatuseks.

Kõnealust autokooli OÜ Autosõit esindav vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et liikluskindlustuse seadus sätestab väga konkreetsed raamid, millist kahju hüvitatakse liiklusõnnetusjuhtumitel. Sõidukite puhul hüvitatakse ainult see kahju, mis puudutab sõiduki taastamist, kordategemist, remonti.

«Liikluskindlustuse seadus näeb ette, et kindlustusseltsi poolt ei hüvitata kindlustuslepingu alusel kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinenud sõidukit ei saa kasutada,» täpsustas ta.

Sirk tõi näiteks olukorra, kus transporditeenust osutava firma ainus kaubik on puruks sõidetud ja ootab, millal ta korda tehakse, aga samal ajal ei saa selle omanik, kes pole ise milleski süüdi, oma tööd teha ega lepinguid täita.

«OÜ Autosõit on küll suurem ettevõte, aga seal on täpselt samasugune probleem, kuna sõidukid on kõik pidevalt kasutuses, sõidutunnid on kinni pandud ja tuleb leida lahendus, kuidas tööd teha,» rääkis Sirk.

Appi tuleb võlaõigusseadus, mis näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.

«Kui inimene elab maal, kus pole ühistransporti ja tal on vaja autoga tööl käia, siis võib ka see sinna alla minna,» lausus Sirk.

Küsimusele, miks õppesõiduga tegelev firma ei tee kindlustust, mis tagaks asendusauto, vastas Sirk, et selline kindlustus on kaskokindlustus ja see rakendub olukorras, kus isik on ise kahju tekitamise eest vastutav.

«Isegi kui seda kasutada, siis omavastutus tuleb ikkagi maksta ja kahju tekib nagunii,» rääkis Sirk. «Selle võib (kahju põhjustajalt - toim) hiljem sisse nõuda kaskokindlustus.»

Sirgi sõnul saadeti kiri alles kolme kuu pärast, kuna asjade menetlemine võtab aega. «Tsiviilnõuete esitamise tähtaeg on kolm aastat ja kolm kuud ei ole üle mõistuse pikk aeg,» lisas ta. «Näiteks vaieldavate liiklusõnnetuste korral menetleb teinekord politsei kuus kuud kuni aasta.»

Eesti Liikluskindlustuse Fondi jurist Jüri Aava kinnitas samuti, et liiklusõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele ei kuulu, ent kui liiklusõnnetuses selline kahju tekib, on kahju saajal õigus see otse põhjustajalt välja nõuda võlaõigusseaduse alusel.

«Sellisel juhul peab nõudja suutma tõendada nii kahju tekkimist kui ka tekkinud kahju suurust,» märkis ta. «Nende sõidukite puhul, mida kasutatakse töö tegemiseks (sh ka õppesõiduautod) on kahju tekkimise tõendamine sagedamini võimalik kui isiklikuks otstarbeks kasutatavate sõidukite puhul.»

Tagasi üles