Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja, kindralmajor Riho Terras avaldasid täna kaitseministeeriumis toimunud pressibriifingul selle, kui kauaks ja milliste jõududega jääb Eesti lähiajal panustama NATO juhitud operatsioonil Afganistanis.
Kaitseministeerium avaldas Eesti üksuste Afganistanist väljaviimise aja
1. märts 2013, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöös liitlastega on Eesti võtnud vastu otsuse saata Afganistani veel kaks 6-kuulist rotatsiooni võitlejaid ehk Estcoy-16 ja Estcoy-17.
Viimane neist lähetatakse Afganistani novembris 2013 ning peaks naasma suvel 2014. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles reedel ajakirjanikele, et viimase üksuse konkreetne koju tagasi pöördumise aeg sõltub Afganistani presidendi valimistest kevadel.
«Pärast jalaväekompanii väljatõmbamist jäävad kohale toetusüksused, staabiohvitserid ja erioperatsioonide üksused. Rahvusvaheline kogukond jääb ka pärast 2014. aastat Afganistani toetama.»
Reinsalu lisas, et NATO lahingmissioon lõppeb 2014. aastaga ning Eesti logistikaüksused jäävad Afganistani pärast kompanii lahkumist varustuse tagasitoimetamise korraldamiseks. Nende üksuste Eestisse jõudmine sõltub sellest, kuidas nad tööga valmis saavad. Afganistanist tuuakse tagasi nii palju varustust kui otstarbekas, ülejäänu hävitatakse.
Kindralmajor Riho Terras märkis, et varustuse tagasitoomise protsessiga on alustatud ja selle maht defineeritud. Kaardistatud on kogu varustus, relvastus, laskemoon, mis aastate jooksul on Afganistani viidud. «Lähipäevil läheb Afganistani Eesti logistika üksuse vanemohvitser, kelle ülesandeks on liitlastega koostöös kokkuleppida, mida varustusega täpselt tehakse.»
Ta lisas, et kindlalt tuuakse koju Afganistanis olevad 27 soomukit ja kogu relvastus. «Ülejäänud varustuse osas tuleb võtta vastu otsus, kas selle transport on mõttekas või jääb see sinna hävitamiseks.»
Terrase sõnul on varustuse tagasitoomise üheks suuremaks probleemiks vabade maismaateede puudus ehk praegu on varustuse äratoomiseks ainus võimalus lennutada see piirkonda, kust on transporti võimalik jätkata laevaga. «Selleteemalised läbirääkimised Pakistaniga käivad aktiivselt, aga ei ole veel jõudnud tulemusteni.»
Kokku tuleb Afganistanist ära tuua ligi 300 000 konteinerit varustus, Eesti osa selles on vaid 30 konteinerit. Terras lisas, et 2014. aasta esimeses pooles saadetakse Afganistani lisaks 10 ohvitseri staabi kogemust saama.
Samuti on Eesti otsustanud anda Afganistanile riigiabi 500 000 USA dollari väärtuses järgneval kolmel aastal. Kogu rahvusvahelise kogukonna abipakett Afganistanile saab olema 16 miljardit dollarit. Raha kasutamine lepitakse kokku Afganistani valitsusega.