Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo sõnul mõistetakse ülikoolis põhjuseid, mis on vaja riigieksamite süsteemi muuta, kuid uus süsteem ei tohiks muuta riigieksamite arvestamist ülikooli sisseastumisel võimatuks.
Karo: riigieksam võiks ka tulevikus olla ülikooli sisseastumisel arvestatav
1. märts 2013, 22:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Senine valdavalt riigieksamite tulemustel põhinev vastuvõtt on olnud kiire ja efektiivne nii üliõpilaskandidaatidele kui ka ülikoolile. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused 2014. aastast mõjutavad ülikoolide vastuvõtupõhimõtteid oluliselt,» ütles Karo Postimehele.
Sisseastumistingimuste muutmise vajalikkusega 2014. aastal on Tartu Ülikool arvestanud ning kuna riigieksamite hulk väheneb, siis on selle loogiline tagajärg, et suureneb sisseastumiseksamite osakaal. Küll on aga ülikool eesmärgiks seadnud hoida sisseastumiseksamite hulk minimaalne ning kujundada vastuvõtt nii, et ülikooli pääseks võimalikult läbipaistva ja lihtsa protsessiga õppima parimad üliõpilaskandidaadid.
Riigieksamite hulga kõrval on ülikoolide jaoks märksa tõsisemaks küsimuseks kujunemas aga allesjäävate riigieksamite sisu ja hindamispõhimõtted. 2014. aastal ning sellele järgnevadki aastad on ülikoolide jaoks keerulised seetõttu, et objektiivsete kriteeriumite alusel tuleb kõrvutada gümnaasiumi enne ja pärast 2014. aastat lõpetanud üliõpilaskandidaadid.
Tartu Ülikooli sisseastujatest on ligi neljandik lõpetanud gümnaasiumi ülikooli sisseastumisest mõned aastad varem. Kui uute riigieksamite osas otsustatakse muuta seniseid hindamispõhimõtteid või - skaalat, siis peavad ülikoolid kõikide gümnaasiumi varem lõpetanud üliõpilaskandidaatide riigieksamite tulemused uuele hindamisskaalale teisendama. Tartu Ülikooli jaoks tähendaks see umbes 2000 avaldusel punktide ümberarvutamist, märkis Karo.
«Hoolimata soovist gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgkooli sisseastumise vahele selgem piir tõmmata, ei tasuks uut riigieksamite süsteemi siiski üles ehitada nõnda, et riigieksamite arvestamine ülikooli sisseastumisel on liialt keeruline või sootuks võimatu.»
Kõige enam tekitab Tartu Ülikooli jaoks Karo sõnul muret võõrkeele riigieksami küsimus, sealhulgas erinevate arvesseminevate rahvusvaheliste võõrkeele testide arvestamine ja tulemuste teisendamine. «Samuti leiame, et sisseastumise seisukohast on parem, kui matemaatikas toimuks vaid üks eksam praegu planeeritava kahe (kitsama ja laiema kursuse) eksami asemel.»