Laste huviringi raha võib tulla uuest aastast

Huvikooli ringide tutvustus ja ringidesse registreerimine.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Masu tõttu viis aastat tagasi riigikokku seisma jäänud laste huvitegevuseks makstava ringiraha eelnõu võidakse koalitsiooni algatusel kevadel sahtlist uuesti välja võtta.

Riigikogu aseesimees, kunagi ringiraha eelnõu koostamist kultuuriministrina vedanud Laine Randjärv ütles, et kõigepealt tuleb ära oodata aprilli algul saabuv majandusprognoos, mis annab pildi, milliseks järgmise aasta eelarve võib kujuneda. Sellest lähtudes saab valitsusliit hakata üle vaatama oma lubadusi ning otsustama, milliseid saab teostama hakata.

«Juttu on olnud tulumaksumiinimumi tõstmisest, toimetulekutoetuse tõstmisest, ringirahast, tasandusfondi suurendamisest, töötuskindlustusmakse alandamisest – need on kõik positiivsed meetmed, mis jätavad kas perele rohkem või annavad nende eelarvesse lisavõimalusi,» ütles Randjärv.

«Mina arvan, et ringiraha on väga oluline, sest tagab lapse mitmekesisema arengu. Muidugi on lastele  eelkõige oluline, et nad saaksid kõhu täis süüa, turvaliselt kooli. Aga ka emotsionaalne pool ei saa jääda tahaplaanile,» rääkis Randjärv. «Muretseme, et lapsed istuvad liiga palju arvutite taga, nad jäävad tervise mõttes kängu.» Tema sõnul tuleb laste huvisid toetada, sest huviringides käivatel lastel on teised väärtushinnangud ja hinnangud elule ning see on Eesti tuleviku seisukohast oluline.

Ringiraha eelnõu valmistati alates 2007. aastast väga põhjalikult ette, töösse kaasati kõiki osapooli alates omavalitsusjuhtidest, huviringide juhendajatest kuni ministeeriumideni. 2008. aasta kevadel jäi aga eelnõu riigikogus pärast esimest lugemist masu tõttu seisma.

Nüüd tuleb eelnõu uuesti põhjalikult läbi töötada, sest toonast täielikult tänasesse kopeerida ei saa, olukord on niivõrd palju muutunud. Randjärv uskus, et koalitsioon moodustab ringiraha loomiseks töörühma ning püüab seda ideed hakata ellu viima, esialgu kasvõi osaliselt.

«Peame lähtuma aastatest 2014, 2015 ja 2016, seetõttu pole võimalik 100-protsendilisi lubadusi välja anda. Tuleb kindlasti kaaluda, missugune arutelu all olevatest lahendustest on täna parim peredele ja lastele.»

Toona kavandati ringiraha suuruseks iga lapse kohta 2000 krooni aastas. Kui praegu arvestada lapsele pearahaks 130 eurot aastas, tähendaks see vajadust leida riigieelarvest umbes 25 miljonit eurot – seda juhul, kui 100 protsenti lastest ringides käiks. Praegu tegeleb huviharidusega natuke alla poole kooliealistest lastest, eesmärk on seda osakaalu suurendada 75 protsendini.

Keskmiselt üheksa-kümne koolikuu peale jagades tähendab see lapse kohta toetust 13-14 eurot kuus. «Tegelikult on huviharidus ju kallim, aga see annaks peredele selgelt leevendust,» sõnas Randjärv. Eelnõus oli ringiraha arvestatud kooliealistele, 6-19-aastastele lastele.

Arvesse läheks laste huviharidus kui ka huvitegevus, see tähendab muusika-kunstikoolid, spordiringid, käsitööringid ja muu sarnane. Ringiraha makstaks kõigile registreeritud huvitegevusi pakkuvatele asutustele sõltumata nende omandivormist – on need munitsipaalasutused või erakoolid.

Selle osas, kuidas ringiraha lastele jagada, on arutlusel olnud kaks varianti. «Üks võimalus on läbi kohaliku omavalitsuse eelarve, pearahapõhiselt ja hariduse infosüsteemi EHISe baasil,» sõnas Randjärv. Sedasi läheks raha kõigile registreeritud ringidele ja nii, et iga lapse kohta saaks toetust vaid üks ring, mitmes ringis käivad lapsed topelttoetust ei saa.

«Aga võib-olla polegi see tänases situatsioonis enam parim variant,» arvas Randjärv. «On olnud õhus mure, et kui ringiraha tuleb, siis kohalikud omavalitsused võtavad selle oma üldeelarvesse ja jagada seda mõnel teisel otstarbel,» sõnas Randjärv. Samuti võib juhtuda, et selle rahasumma arvelt vähendavad kohalikud omavalitsused oma panus huvikoolidele. «Peame välja töötama sellise lahenduse, et jõuaks väga konkreetselt lapseni. See on ka üks põhjus, miks teema on jäänud toppama. Me ei tahaks kindlasti seda raha suunata lihtsalt mingisse ühisesse kaukasse.»

Tagasi üles