Laps, kes vajab kaitset iseenda, isa ja kooli eest

Fotol olev laps ei ole looga seotud ning pilt on illustratiivne. Foto: Corbis / Scanpix

Kui teismeline kirjutab soovist end tappa, aga pärast väidab, et teised käskisid nii kirjutada, kas ta vajab siis täiskasvanute abi või on lihtsalt valetaja?

Väikeses kogukonnas, kus kõik on koos oma isikliku ajaloo ja tänapäevaga üksteisel justkui peo peal, võib laste koolikiusu lahendamine osutuda võimatuks ülesandeks: keegi ei usu kedagi, sest keegi ütles kellelegi juba kolm põlve tagasi halvasti ning nagunii on kõik kohalikud asjamehed omavahel ühes mestis. See ringmäng võib eemalt isegi halenaljakas tunduda, kuid hull on lugu, kui nõiaringi keskele satub laps ning täiskasvanud ei saa enam aru, et nende ülesanne on last aidata ja kaitsta, mitte aga süüdistada teda vanemate pattudes.

Ühe väikelinna pisikese gümnaasiumi (lapse kaitseks ei nimetata artiklis ei toimunu kohta ega ühegi asjaosalise nime – AA) 8. klassis käib tüdruk, kes võiks olla täiesti tavaline vaikse olekuga 15-aastane. Ta õpib hästi, aga ei käi huviringides ning hoiab pigem omaette. Ärevuses kipuvad tüdrukul käed värisema. Mitte uhkelt, aga igati korralikult riides käiv tüdruk elab oma mitte rikka, aga majanduslikult toime tuleva perega kolhoosiaegses korterelamus. Kõik on üsna sama nagu paljudel temavanustel tüdrukutel.