Esmaspäeva õhtul lumesajus Suure-Jaanist Mudiste poole sõitnud viljandlane jõudis vaevalt mõista, et tema ees liigub suur veoauto, kui selle haagiselt hakkasid teele pudenema palgid.
Koormast pudenenud palgid lõhkusid auto
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
6. märts 2013, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paarist esimesest sai ta õnnekombel mööda, kuid üks palk sattus otse sõiduauto esiotsa alla. Käis pauk, auto turvapadjad avanesid, salong oli suitsu täis ning esiklaas puruks. Autojuht ise oli aga seejuures tänulik, et ta kriimudeta pääses.
«Mul vedas,» tunnistas anonüümsust palunud autojuht päev hiljem. «Vedas, et palk jõudis maha kukkuda ega hakanud teel hüplema. Vedas, et tegemist oli peenpalgiga, mis auto alla mahtus.»
Õnnetus tuisus
Õnnetus juhtus vähem kui kilomeeter enne Mudiste ristmikuni jõudmist. Viljandisse suunduv autojuht oli selleks ajaks juba mõistnud, et ilmastikuolud pole liiklemiseks sugugi soodsad. Veidi enne õnnetuspaika põldude vahel tundus talle, et lumetuisk on muutunud nii tugevaks, et teed pole enam nähagi. Metsa vahele jõudes taipas ta, et tõenäoliselt ei keeruta teel lund mitte tuul, vaid mõni suur auto.
«Võtsin hoogu maha, sest sain aru, et selles tuisus ma mööda pressima ei hakka,» meenutas ta. Eessõitvat haagisega metsaveoautot ta ei näinud, ainult aimas.
Kui õnnetus oli juhtunud, püüdis üks samas suunas sõitev autojuht metsaveoauto kinni. Õigupoolest oli selle juht juba ise peatunud, sest oli märganud, et palk palgi järel jääb teele.
Veokijuht oli oma sõnul saanud sõita vaid mõne kilomeetri, enne kui koorem pudenema hakkas. Tema jutu järgi oli see korralikult kinnitatud.
«Palgid on praegu sulade ja külmade vaheldumise järel lumised ja jääs ning isegi kui need rihmadega kinni tõmmata, võivad nad sõiduga pudenema hakata,» teadis palgile otsa sõitnud inimene öelda. «Palgiveoki järel sõita on praegu igal juhul ohtlik, sest kui ka palgid ei pudene, võib koormast lennata jäätükke.»
Seda, kui raskelt sõiduauto kannatada sai, õnnetuse ohver eile veel öelda ei osanud. Esisilla all kinni olnud palgi sikutas kaubik koormarihma abiga välja ning auto kahjustused lähevad hindamisele.
Talvised ohud
Esmaspäevaõhtune intsident pole ainuke omataoline, mis Viljandimaal viimasel ajal aset on leidnud. Eelmise nädala teisipäeval ilmus uudisteportaalis Delfi väidetavalt samal päeval tehtud lugejafoto, millel on näha Viljandi—Tartu maanteel vasakpööret sooritav metsaveok, mille järelkärust hakkab palk maha pudenema. Kõnealune juhtum lõppes teadaoleva põhjal õnnelikult.
Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori tõdes, et veoautokoormate kinnitamisega on Eestis probleeme. Tema selgitust mööda sõltub veose ohutus suuresti autojuhi hoolsusest ning koorma pealelaadimise ja kinnitamise tehnika oleneb veetava kauba eripärast.
Ümarpalkide vedamisest rääkides kinnitas Villem Tori, et talvel, kui need on metsas laoplatsil tugevasti jää ja lumega kaetud, pole ka igati hoolas autojuht kaitstud selle eest, et tema koormast mõni palk lahti pääseb. Tori jutu järgi võib juhi pingutustest hoolimata jääda palkide külge jääd ning kui sõidu ajal mõni jääkamar katki läheb, võib koormarihmade pinge väheneda ning koorem pudenema hakata.
Villem Tori kirjeldust mööda kasutatakse puidukoormate kinnitamiseks nii käsitsi pingutatavaid kui automaatselt pingutuvaid rihmu ja kette. Tänapäeval on ülekaalus viimati nimetatud. «Uuemad autod ostetakse enamasti automaatselt pingutuvate rihmade ja kettidega, sest need on pudenemisohu suhtes kindlamad,» ütles Tori.
Viljandi politseijaoskonna juhi Alvar Pähkli hinnangul on ebakorrektselt kinnitatud koormaga veoautod siiski erandlikud ning märksa rohkem patustatakse suurima lubatud veosemassi ületamise vastu. Seda saab põhjendada asjaoluga, et kui korraga rohkem vedades õnnestub aega ja raha kokku hoida, siis kinnitusest lahti pääsenud koorem võib suurema õnnetuse tekitada.
«Halvemal juhul võidakse autojuht selle eest kriminaalvastutusele võtta,» lausus Alvar Pähkel. Ta lisas, et valdav osa veoautojuhtidest suhtub koorma kinnitamisse täie tõsidusega. «Kuid eks iga eluvaldkonna esindajate sekka satu igasuguseid inimesi,» leidis politseijuht.