Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kelle kaebuse Kaitsepolitseiameti 2011 aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse osas halduskohus hiljuti rahuldamata jättis, lubas raadiointervjuus kohtuteed jätkata ning pöörduda lõpuks koguni Euroopa inimõiguste kohtu poole.
Eilses intervjuus raadiojaamale «Narodnoje radio“ avaldas Kõlvart imestust, kuidas tema kui isik, kes tegutseb kooskõlas põhiseadusega, kaitstes inimese õigust saada haridust oma emakeeles, satub riigi vaenlaste nimekirja. „Selgub, et mehest, kes kaitseb oma õigust saada haridust oma emakeeles saab automaatselt Eesti riigi vaenlane. Ametliku institutsiooni avaldatud aastaraamat on dokument, mis väljendab riigiameti, kaitsepolitsei seisukohta, riigi seisukohta. Põhimõtteliselt kinnitab see, et meil on poliitiline politsei, kes määrab õige ja vale ideoloogia,“ rääkis Kõlvart intervjuus. /../«Tegelikult see on väga sarnane, ütleme, nõukogude ideoloogiale, kus sisemised vaenlased ühendati välisvaenlasega ja esitleti avalikkusele kui agente.»
Kõlvart pidas raadiointervjuus antud kaasust mitte tema personaalküsimuseks, vaid tema sõnul käib jutt riiklikust süsteemi kohta laiemalt ning see pole pelgalt poliitiline küsimus. «See on võitlus demokraatia eest,» rääkis Kõlvart. «Isegi kui meie riigis arvaks väidaks keegi tõsimeelselt, et inimesed on kohustatud õppima vaid ühes keeles, tuleks meelde tuletada demokraatliku riigi toimimise aluspõhimõtteid nagu seda on vabadus valida ning vabadus oma arvamuse eest seista, kartmata muutuda rahvavaenlaseks.»
Intervjuu sattus tähelepanu keskmesse tänu raadiokuulajale, kes teatas venekeelsele meediale, et Kõlvart viitas intervjuus, nagu oleks venekeelse koolihariduse keelamine Eesti riigile julgeolekuoht. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart lükkas taolise väite meedias ümber.