Eesti jäähoki hädad ei seisne ainult lonkava paberimajanduse tõttu riigilt saamata jäänud toetuses või endise peasekretäri Riho Sooniku kaudu jäljetult kadunud sularahas, vaid eelkõige kitsas noortetöös ja kasinas väljundis.
Eesti hoki sünge seis – napib jääd, lapsi, väljundit
7. märts 2013, 06:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti Jäähokiliidu kodulehekülje andmetel kuulub organisatsiooni liikmete nimekirja 30 klubi, paljastavad noortesarjadest osavõtjate loetelud, et järelkasvuga tegeletakse neist vaid kuues-seitsmes.
Jäähokiliidu president Jaan Mölder väitis, et selline olukord valmistab muret, kuid oli samas sunnitud tõdema, et praegustes oludes polegi suurema arvu klubide osalemine võimalik. Jäähalle napib ning nende kasutamine on kallis.
«Noorte mängijate arv on langenud. Näiteks kolm aastat tagasi oli Purikatel trennis 240 last, praeguseks on neist aga alles 70–80,» rääkis Mölder. «Põhiline probleem on väga kallis jää, seda veel eriti Tallinnas. Lisaks tuleb varustuse maksumus.»
Noorte vanuseklassi meistrivõistlustest on kõige suurema koosseisuga E-klass, kuhu kuuluvad poisid sünniaastaga 2002. Selles sarjas jahib karikavõistlustel riigi parima tiitlit viis võistkonda.
Neist pisut vanemate D- ja C-klassi poiste jaoks pole aga riigi meistrivõistluste tänavune hooaeg alanudki. Üksikud klubid, kus poisid hokitarkust omandavad, kustutavad mängunälga Soome noorteliigades. B-klassis osaleb Eesti meistrivõistlustel neli meeskonda, A-klassis on alaliidu koguleheküljel kantud tabelisse vaid kolme klubi nimi.
Kuigi tõsiseltvõetavaid klubisid napib, on igal aastal suudetud korraldada kõikide vanuseklasside Eesti meistrivõistlusi. «See on üheks tingimuseks, et meile antaks korraldada erineva vanuseklassi MM-võistlusi,» selgitas Mölder.
Nendel noortel, kes on otsustanud siiski jäähoki kasuks, napib aga sirgudes väljundit. Mölder on kohtunud hokifännist Estonian Airi endise juhi Tero Taskilaga ning arutanud tulevikku.
Praeguseks on selge, et Taskila eestvedamisel Soome Mestis-sarjaga liituda soovinud Panter Purikatel jääb see võimalus ära. Soome pool tõi ametliku põhjusena esile Tallinna Premia jäähalli mittevastavust esitatud tingimustele, kuid kuluaarides on räägitud ka soomlaste hirmust Eesti klubi rahaliste võimaluste ees.
Nüüd üritab Mölder panna Taskilaga seljad kokku, et päästa samuti vahepeal üles kerkinud MHL-projekt. Tegemist on Euroopa tugevaima hokiliiga KHLi noortele mõeldud tütarliigaga, kus mängijate valikul tuleb jälgida vanusepiirangut. Oma mängijatest pole aga sellise satsi koostamine reaalne – sobivas vanuses mängijaid lihtsalt napib.
Möldri sõnul oleks lihtsam teha MHLi meeskond Narvas. Hokiringkondades leidub ka küllalt neid, kes seda ideed pooldavad, kuid president on esialgu ettevaatlik. Ilmselt pelgab ta hokile liigset Ida-Virumaa mängu mainet.
«Üritame jätkata ka Soome suunal ning moodustada seal mängimiseks erinevate vanuseklasside klubide koondisi,» selgitas Mölder. «Ühendatud jõududega oleks lihtsam tegutseda, praegu käivad mõned klubid omapäi, kuid neil on raskusi majandamisega.» See variant pakuks vähemalt Tallinna noortele mingitki arvestatavat mänguvõimalust.
Meeste hokis on võimu oma kätte koondamas Heldur Sepma juhitav Tallinna Viking-Sport. Kokku on ostetud Eesti mõistes korralikke mängumehi ja peatreeneriks palgatud koondise peatreener Dmitri Medvedev. Tuleval hooajal loodab Sepma viia meeskonna mängima Läti meistrivõistlustele.
«Ma ei näe sellel klubil pikaajalist finantsilist tagatist,» nentis Mölder. Tõsi, Sepma on varemgi üritanud teha suurt asja, ent Tartu Big Diamondsi tähelend lõppes miinusega.
Eesti jäähokis toimust rääkides ei saa kuidagi üle ega ümber ala arengut takistavatest fantoomklubidest. «Kevadisel üldkogul viskame need alaliidust välja. Me ju teame, millised klubid tegelikult tegutsevad,» märkis Mölder.