Iru elektrijaamas põleb olmeprügi

Äsja katsepõletusi alustanud Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokil pole põletusmaterjali puudust karta, mõnele jäätmevedajale on tulnud juba ära öelda.

Eesti Energia osales ja tuli võitjaks ka Tallinna linna korraldatud jäätmekäitluse hankel. See tähendab seda, et näiteks Põhja-Tallinna prügi viib jäätmeveo hanke võitnud Ekovir otse Irusse. Linnavalitsus korraldab juba uut hanget, aga Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinami sõnul tuleb tõsiselt kaaluda, kas ettevõte sellel osaleb.

«Mõne aja eest ei tahtnud keegi meile täie kindlusega oma jäätmeid lubada. Tänaseks oleme olukorras, kus meil on jäätmete pakkumisi rohkem, kui me suudame vastu võtta. Tänagi tuli mõnele ettevõttele ära öelda,» rääkis Heinam.

Ta lisas, et tänavune jäätmeplaan on juba täis. «Siin on ikkagi elektrijaam, mitte prügila, kus võib värava lihtsalt lahti hoida ja tuuakse nii palju, kui tuuakse. Meie peame oma soojusetoodangut ette prognoosima ja kuna me soojuse oleme juba ette maha müünud, siis peab ka prügi osas olema kindlus. Tallinnas on peagi tulemas uus konkurss. Praegu just mõtlemegi, et kas seal osaleda. Linn tuli sellega välja natuke kiiremini, kui me oleksime oodanud. Peame mõtlema, kas meil on võimekust kohe täiendavat prügi vastu võtma hakata,» selgitas Heinam.

Jäätmeid tuuakse Irusse kogu Eestist. «Enamus prügi on Tallinnast ja linna ümbrusest. Aga Eestis on ka piirkondi, kus jäätmekäitluskeskust lähedal ei olegi. Näiteks Viljandist veetakse jäätmed kohe kas Paidesse või Tallinna. Kui jäätmed on juba auto peal, siis ettevõttel on majanduslikult soodsam vedada nad siia, kui viia kuskile prügilasse ladestamisele,» selgitas Heinam. Elektrijaama väravast sõidab sisse igasuguse suurusega prügiautosid. Nii näiteks võib Tallinna vanalinnast tulla kolmetonnise koormaga auto, kaugemalt Eestist aga 25 tonni jäätmeid vedav masin.

Kuigi jutt on elektrijaamast, on elektri tootmine seal ebaoluline kõrvaltegevus. «Varem, kui gaas ja masuut olid veel odavamad, toodeti siin ka elektrit, aga viimased kolm-neli aastat oleme elektrit äärmiselt vähe tootnud - aasta jooksul mõned üksikud nädalad või isegi üksikud päevad. Enamuse ajast toodame soojust,» ütles Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.
Soojus läheb Irust Maardusse, Lasnamäele ja kesklinna. Paar suve tagasi ühendas Tallinna Küte kesklinna ja Mustamäe võrgud ära, nii et nüüd võib Iru soojus jõuda ka Mustamäele ja Õismäele.

«Nii et siiani oleme olnud soojusetootja. Kaks pool aastat tagasi kirjutasime alla jäätmeploki ehituslepingu ja täna oleme nii kaugel, et prügi on katlas ja vesi aetakse keema. Auru veel turbiini lastud ei ole, aga ma loodan, et kuu aja jooksul saab turbiini pöörlema panna ja ka elektrit tootma hakata,» lausus Pajo.

Prügist elektrit ja soojust tootvaid jaamu on Euroopas tema sõnul ligi 400. «Lõuna pool põletatakse prügi ära ja toodetakse sellest ainult elektrit, sest soojust pole neil vaja. Meil on see eelis, et saame toota ka soojust, mida tuleb siit kolm korda rohkem kui elektrit,» lisas ta.

Kuigi jäätmevedajad toovad elektrijaamale sisuliselt kütust, peavad nad prügi vastuvõtmise eest maksma. «Tegemist on äärmiselt kalli projektiga. Kui keegi küsib, kas kunagi hakkavad inimesed oma prügi eest ka raha saama, siis vastus ongi see, et asi on nii kallis, et ilmselt mitte. Kolmandik kogu investeeringust on keskkonna puhastamine. Põletamisel tekkiv tuhk vajab käitlemist ja suitsugaasid läbivad praktiliselt terve keemiatehase, enne kui lõpuks korstnasse lähevad,» selgitas Heinam.