Malbe ilu, hõõguvad hinged, üksilduse kõrb, igatsuse klaver, liikumatuks jäätunud järv, vesirooside õieli kaelad päikese poole sirutunud, kiviingli tasane naeratus.
Tellijale
Vesiroos kinnisjääs järvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastus “Suvi ja suits” tuikab meeles kui teekond, närvilõpmeisse pidama jääv õpetussõna. Pärast etendust on hing julgem ja elu võimalusterohkem. Kuidas seda seletada? Usalduse taasäratamisega. Eluusu turgutamisega. Tiibade raputamisega.