Valitsus ei toeta presidendi otsevalimise seadustamist

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi valimine riigikogus
Presidendi valimine riigikogus Foto: Liis Treimann / Postimees

Valitsus otsustas täna mitte toetada opositsioonilise Keskerakonna algatatud põhiseaduse muudatust, mis seadustaks presidendi otsevalimise.

Justiitsministeerium leidis, et põhiseaduse muutmine peab olema väärtushinnanguliselt vajalik, sisuliselt läbi kaalutud ja põhjendatud ning oma sõnastuses üheselt arusaadav. «Põhiseaduse muudatuste osas on äärmiselt vajalik, et seda ei tehta kiirustades ega kõiki võimalikke mõjusid hindamata. Samuti tuleb oluliseks pidada laialdast kaasatust ning ühiskondlikku toetust,» vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo ministeeriumi seisukohta.

Keskerakondlased märkisid veebruari keskel algatatud eelnõu seletuskirjas, et usuvad Eesti rahva tarkusesse valida riigile vääriline president ning soovivad seetõttu, et parlament loovutaks selle õiguse rahvale. Nende hinnangul vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile. Samuti kinnitasid nad, et peavad oluliseks otsida selles küsimuses poliitilist konsensust.

Eelnõuga soovivad saadikud anda presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse nii erakonnale kui vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Valituks osutuks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest.

Presidendi otsevalimine oli ühe punktina kirjas Keskerakonna eelmiste riigikogu valimiste programmis. Vastavaid eelnõusid on erakonna liikmed algatanud riigikogus ka varasematel aastatel, kuid seni pole ükski neist toetust leidnud.

Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks peab seda lõpphääletusel toetama vähemalt 68, kahes koosseisus muutmiseks aga esmalt vähemalt 51 ja seejärel 61 riigikogu liiget.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles