Emakeelepäeva e-etteütlusele laekus 37 veatut vastust

Etteütlus.

FOTO: Elmo Riig.

Emakeelepäeva puhul kuuendat korda Vikerraadios korraldatud e-etteütlusele laekus tehnilistele tõrgete kiuste 2910 vastust, millest 37 täiesti veatud.

Kahe lause pikkuse etteütluse üldvõitjaks tuli täiskasvanute kategoorias osalenud Maarja Jalasto, kes saatis oma teksti Vikerraadio veebilehel ära 4 minutit ja 18 sekundit pärast etteütluse algust. Seega oli Jalastol korrektne kirjapilt saadetud enne, kui eetris lõppes teksti teistkordne ettelugemine.  

Filoloogidest tuli parimaks TLÜ magistrant Kais Allkivi , õpilastest Merit Kraav Reaalkoolist ja muu emakeelega inimestest Kristi Malmi.

Etteütlusi kontrollinud Martin Ehala ja Maris Jõksi sõnul näitavad tulemused, et tekst oli raskem kui eelmisel aastal, kuid tulemused on siiski väga head. «Paljudel olid väikesed vead, aga üldine eesti keele oskuse tase on väga hea,» hindas Ehala. Jõks lisas, et 300-l esimesel vastajal polnud etteütluses rohkem kui kaks viga.

Enim oli inimestel tänavu raskusi käskiva kõneviisi äratundmisega. «Väga palju oli seda, et ei tabatud ära, et otsekõne lõpus on käsklause ja seal lõpus peaks olema hüüumärk. Pandi koma,» selgitas Jõks.

Keeleekspertides tekitas hämmeldust ka see, et küllalt sageli jäeti otsekõne vormistamisel lauselõpu märk jutumärkidest väljapoole, kuigi korrektne on jutumärkide sees. Samas on inimesed päris hästi kursis uuenenud keelereeglitega – näiteks teati, et «Jüriöö ülestõus» ja teised ajaloosündmused võib nüüd eesti keeles väikese tähega kirjutada.

Muu emakeelega inimeste kategoorias võitjaks tulnud Kirsti Malmi rääkis Vikerraadio saatele «Uudis+», et on õppinud eesti keelt keelekümbluse meetodil ja tal õnnestus etteütlus edukalt ära teha tänu sellele, et eesti keele lausete ülesehitus on väga sarnane tema emakeelele - soome keelele.

«Ma ei ole eesti keelt kursustel õppinud, aga loen eesti keeles palju. Eestisse kolisin 15 aastat tagasi. Palju nalja sai algusaastastel, aga siiamaani leiutan vahepeal mõnd uut sõna või eksin vältega,» ütles Malmi.

E-etteütlusel esines tänavu tehnilisi tõrkeid, mistõttu osa kuulajaid ei kuulnud etteütluse teksti, ei saanud oma vastuseid kodulehele sisestada või neid ära saata.  «Suure huvi tõttu ei pidanud serverikoormus vastu ja hulk töid kahjuks kohale ei jõudnud,» põhjendas ERRi pressiesindaja.

Vikerraadio vabandas kuulajate ees, kuid viitas Elionile, kes oli varem kinnitanud, et süsteemid peavad tavapärasest suuremale koormusele vastu. Eeldatavasti puudutas rike paljusid, sest kui mullu jõudis Vikerraadioni 3670 vastust, siis tänavu 700 võrra vähem.

Tagasi üles