Tippjuuksur Rami Luusua: juuksurisalong ei ole pood

, Iluguru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rami Luusua
Rami Luusua Foto: Kristina Rutšjevskaja

Septembris jõudis lõpuks ka Eestisse ülimalt suurejooneliselt turule sisenenud juuksevärv Illumina Color. Vähem teada on aga see, et värvi tutvustamisse ja loomisse kaasati meeskond, kuhu kandideerisid juuksurid üle kogu maailma. Eesti juuksurite jaoks avas värvikaardi esindusmeeskonda valitud juuksur ja salongiomanik Rami Luusua Helsingist.

Kui Ramilt pärast seminari küsisin, et kuidas läks, sain vastuseks lihtsa «Ma andsin oma parima». Rami lisab siiski selgituseks, et kuidas täpselt läks või ei läinud, oskab ta öelda alles mõne päeva pärast, sest hetkel on veel emotsioonid laes. «Aga ma tean, et kui annan endast kõik, siis läheb täpselt nii hästi, kui sel hetkel võimalik on.»

Kuidas sa ikkagi Wella Professionalsi poolt valituks osutusid?

Miks ja kuidas, ma täpselt ei tea. Üks hetk leidsin postkastist ankeedi, mille ära täitsin ja ära saatsin. Olin juba eelnevalt P&G Salon Professionaliga koostööd teinud ja nad olid kogu mu tegevuse üles filminud. Ju nad siis leidsid sealt midagi, mis neile meeldis.

Tegelikult oli see mulle väga suur au ja kogu meie meeskond mõjus väga inspireerivalt. Me ei tundnud ennem üksteist, aga sulasime pea kohe kokku. Ühel suurimal üritusel, kus Marrakechis ülemaailmsele pressile uut värvi tutvustati, töötasime meie kolm päeva keldrikorrusel asunud salongis. Väljas säras suvi ja Maroko, aga meil ei olnud isegi aknaid, kust seda jälgida. Mitte keegi ei kurtnud, pigem oli see nii mõnegi nalja aluseks. Eks see sai olla nii eelkõige põhjusel, et keegi ei pidanud end teistest paremaks või eelistatumaks, kuigi nii mõnelgi oli ette näidata aukartustäratavaid saavutusi.

Kuidas sinust üldse juuksur sai?

Pärast keskkooli tahtsin minna graafilist disaini õppima. Juuksurikooli viis mind aga strateegiline otsus, koguda enne sõjaväkke minekut mõned vajalikud punktid, mida siis valitud erialale üle kanda. Kuidagi läks aga nii, et sattusin aastaks salongi tööle ja leidsin, et hoopis see eriala sobib mulle kõige paremini. Muidugi on väga suur roll ka sellel, milliste inimestega kokku satud. Mul oli olemas mentor, kes mind toetas, ning nüüd proovin ma ise olla mentoriks noortele, kes minu juures tööd alustavad.

Kes on su eeskujud?

Mõni aeg tagasi töötasin ühe oma Soome kolleegiga Pariisis HairWordil. Ümberringi tegutsesid pea kõik maailma parimad ja kuulsamad juuksurid. Ütlesin kolleegile, et tahan ükskord nendega koos töötada, kolleeg parandas mind, et sa ju juba töötadki. Soovid võivad täituda väga ootamatult.

Ei läinud palju aega, kui saingi päris otseselt ühega neist koostööd teha. Meie Illumina Color teami juhtis Josh Wood isiklikult. Imetlen ja austan teda ning soovin, et mõjuksin oma õpilastele ja noortele, kes minu salongi tööle tulevad, täpselt samuti. Sea omale sihid, järgi neid ning kõik muu tuleb juba iseenesest.

Millised olid ja on sinu eesmärgid?

Kui olin paar aastat salongis töötanud, pakuti mulle tööd koolitajana. Pakkumine oli küll ahvatlev, aga ma ei olnud selleks valmis ja keeldusin. Mida mul oleks olnud edasi anda, kui endal puudus igasugune kogemus? Näiteks, kui jagad juuksuri viisteist tööaastat kolmeks, siis alles viimane kolmandik on see, kus võid juba teenida nii palju, et natuke jääks nagu ülegi, ja sul on juba kogemusi, mida võid jagada. Sinnani on rõhk õppimisel, arengul ja klientuuri kasvatamisel.

Ma ei saa aru neist, kes leiavad, et juuksuritöö ei paku arenemiseks võimalusi. Kõik on siiski mõtlemises kinni. Mina olin endale seadnud eesmärgid, mille hulka kuulus muuhulgas ka oma salongi avamine, töö koolitajana ja töö rahvusvahelises meeskonnas. Tänaseks on mul kõik see saavutatud.

Sul on oma salong Helsinki Hairdressers. Mis oli sulle selle loomisel oluline?

Salongi kujunduse tegin koos kahe disaineriga. Enamik ilusalonge näevad välja nagu kaubanduskeskused või siis buduaarid, mina soovisin luua stiilset ja minimalistlikku salongi. Põhitooniks on valge, ja ka kõik tooted riiulitel harmoneeruvad kujundusega. Puhtuse küsimuse lahendasin nii, et salongis ei ole ühtegi prügikasti. See tähendab, et sul ei ole võimalust kiirelt ja möödaminnes midagi ära visata ega laokile jätta. Sa lihtsalt pead kõik kokku korjama ja varjatud kohas asuvasse prügikasti viima.

Kui tooted on disaini osa, siis kuidas toimub nende kaasamüük?

Juuksurisalong ei ole pood. Müügitöö on iga juuksuri tegevuse loomulik osa, pakkumaks kliendile seda, mida tema juuksed vajavad. Oluline on leida see, mida klient vajab. Näiteks arvatakse tihti, et kui värviti juukseid, siis vajab klient värvitud juustele mõeldud tooteid. Tegelikult on rõhk hoopis sellel, mida tema juuksed esmaselt vajavad. Näiteks kui neid värvitakse heledamaks, siis muutuvad nad ka kuivemaks ning tuleks pakkuda just niiskustasakaalu taastavaid tooteid. Salongis on juuksur see, kes leiab oma kliendile parima. Kui klient peab selle ise välja valima, siis miks ta ei võiks seda teha Stockmannis. Samas kui klient tootevalimisel eksib, siis juuste halvas väljanägemises on süüdi ikkagi juuksur.

Muide, kosmeetikud teevad seda väga hästi. Näen seda tihti oma kodus, kui naine saabub kosmeetiku juurest ning on pea alati varustatud uute ja vajalikke toodetega.

Sul on salong, oled hinnatud koolitaja ning töötad rahvusvahelises meeskonnas. Kuidas sa kõike jõuad?

Minu töögraafik on tõesti tihe ja mis seal salata, juuksuriamet on tihti nii füüsiliselt kui ka vaimselt väsitav. Kuid ma pole kunagi võtnud seda kui tööd, see on minu kutsumus ja minu elu.

Kui saatus mulle ütleks, et nüüd peab millestki loobuma, siis ei mõtleks ma kaua ja jätaks alles ainult töö salongis. Suhtlemine erinevate inimestega ja samal ajal neile parima pakkumine on selle töö juures mulle kõige olulisem. Salongitöö on üldse juuksuriameti juures kõige tähtsam. Kui oled salongis edukas, siis kõik muu tuleb juba ise.

Kuidas sa lõõgastud?

Hetkel on mul tõesti suur tempo, aga kodus ootab mind aastane tütar, kellega koosveedetud aeg on parim. Muuseas, kodus ma oma tööst ei räägi. Minu abikaasa on hoopis teise eriala inimene ja see sobib mulle väga hästi. Ma armastan oma tööd, see on maailma parim elukutse ja et seda täiega nautida, tuleb vahel ka sellest maailmast välja astuda, kas või paariks tunniks õhtul.

Mida sa teeksid siis, kui sa ei oleks juuksur?

Täpselt ei oska ma öelda, kuid olen kindel, et kindlasti oleks see seotud käte abil millegi loomisega.

Aga siiski, mis saab edasi. Algselt püstitatud eesmärgid on saavutatud, kas on juba paigas ka uued sihid?

Jah, tegelikult on küll, aga nendest räägin ma sulle täpselt üheteistkümne aasta pärast. Kui rääkida aga üldisemalt, siis mul on väga hästi meeles oma mentori sõnad: «Kohe, kui tunned, et oled valmis ja oskad midagi väga hästi, siis tähendab see lõppu. Areneda ja elada saab ainult nii, et kogu aeg on kuhugi pürgida, midagi juurde õppida, midagi saavutada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles