Postimehe otseülekanne reedel: majanduskonverents 2013 – Euroraha võlud ja valud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euromündid.
Euromündid. Foto: SCANPIX

15. märtsil 2013 toimub juba viiendat korda advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, majandusuudiste portaali E24 ja ajalehe Postimees korraldatav majanduskonverents, mida Postimehe veebileht alates kella üheksast reede hommikul üle kannab.

Konverentsil vaadatakse eelkõige Brüsseli poole, kus on pikalt kestnud vaidlused Euroopa Liidu 2014–2020 aastate eelarveperspektiivi üle. Eelmisel aastal tundis Eesti otseselt, kuidas abirahade eest tehtud tööd ja tellimused aitasid ehitussektori tõusule ning lükkasid liikuma ka välisnõudluse tõttu tõrkuva majandusmootori. Praegu jagatavatest euromiljonitest sõltub tuhandete inimeste ja sadade firmade käekäik järgmisel kuusaastakul.

Ühest küljest on küll väljast tore abi saada ja nii oma elatustaset tõsta, kuid enne raha jaotamist oleks mõistlik analüüsida, kas saadavad hiigelsummad võivad muuta meid lõunaeurooplaste kombel konkurentsivõimetuteks abisõltlasteks või loovad aluse jätkusuutlikule kasvule, aidates parandada meie elukeskkonda ja -kvaliteeti.

Kui praegu oleme mõtlemises juba suurel kiirusel lähenenud Euroopale, siis majandusel on veel pikk maa minna. Kuni meie ettevõtted ei suuda suurendada oma tulusid, pole ka eestimaalastel põhjust loota kiiret palkade ja elatustaseme tõusu. Hiiglaslike abisummade nutikas investeerimine võib meil aidata seda keerulist ülesannet lahendada.

Tulevasel viiendal Suure Teema Majanduskonverentsil selgitab Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kuidas ikkagi Brüsselis raha jaotatakse. Talle sekundeerib Eestis eurorahade jagamise eest vastutav rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. Analüütik Maris Lauri selgitab välja, milline näeks meie majanduse ja rahanduse seis välja ilma euro abirahata ning Iiri endine minister Dick Roche jagab oma kogemusi, kuidas Iirimaal õnnestus abirahade toel majandus õitsengule pöörata.

Kohalike ettevõtjate ootusi ja nägemusi peegeldab suurettevõtja Jüri Käo. Tõsiste majanduskonverentside kaubamärgiks on kujunenud ka veidi kergem vaade olulistele teemadele. Kui varasematel aastatel on professor Andres Metspalu võrrelnud eestlaste ja soomlaste geene, Peeter Ernits kirjeldanud sipelgariigi logistikat ja julgeolekuriske, siis sel aastal analüüsivad tuntud mõtlejad Mart Juur ja Andrus Kivirähk eestlaste rehepapluse olemust.

KONVERENTSI KAVA:
8.30 Hommikukohv
9.00 Konverentsi avasõnad – Aare Tark, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene juhtivpartner Eestis
9.05 Elu ilma eurorahata – Maris Lauri, majandusanalüütik
9.30 Kuidas me Brüsselis ja Strasbourgis Euroopa konkurentsivõimet tõstame? – Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident
10.00 Eesti prioriteedid euroraha jagamisel uuel eelarveperioodil – Ivar Sikk, rahandusministeerium, riigi eelarvepoliitika asekantsler

10.30 Kohvipaus
11.00 Iirimaa õppetunnid – Dick Roche, Iirimaa Euroopa asjade riigiminister aastatel 2002-2004 ja 2007-2011
11.30 Eesti ettevõtjate ootused rahajagamisotsustele – Jüri Käo, NG Investeeringud, nõukogu esimees
12.00 EL ja rehepaplus – Mart Juur ja Andrus Kivirähk
12.30 Buffeelõuna

Moderaator: Anvar Samost, ajalehe Postimees vastutav peatoimetaja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles