Ülejärgmisel kevadel valitavast riigikogu koosseisust alates peavad kõik riigikaitsekomisjoni liikmed läbima kohustuslikus korras julgeolekukontrolli, et saada NATO saladustele ligipääs.
Riigikogu kaitsekomisjoni liikmeid ootab kohustuslik julgeolekukontroll
17. märts 2013, 22:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise muudatuse pakub välja põhiseaduskomisjoni eelmisel nädalal algatatud eelnõu, et lahendada õiguslik vaidlus, mille tõttu pole praeguse koosseisu saadikutele NATO saladustele juurdepääsulubasid antud.
Varem said kaitsekomisjoni liikmed NATO saladustele ligipääsu lihtsustatud korras kuni neljaks aastaks ega pidanud eraldi põhjalikku julgeolekukontrolli läbima. 2011. aastal andis juurdepääsulubasid väljastav riigi julgeoleku volitatud esindaja seadusele aga teistsuguse tõlgenduse, leides, et enne NATO salajasele infole juurdepääsuloa saamist tuleb kontroll tingimata läbi teha ka riigikogu liikmetel.
Eelnõu järgi peaksidki kõik riigikaitsekomisjoni liikmed läbima alates järgmisest, 2015. aasta märtsis valitavast koosseisust kohustuslikus korras julgeolekukontrolli. Kui mõni saadik kontrolli ei läbi, määratakse tema asemel komisjoni uus inimene.
Komisjoni liikmetele soovitakse muuta ligipääsulubade saamine kohustuslikuks, et nad saaksid osaleda aruteludes ja teha parlamentaarset kontrolli ka nendes valdkondades, mis eeldavad NATO saladustele juurdepääsu. Kaitsekomisjoni reformierakondlasest esimees Mati Raidma märkis, et kuna Eesti kaitsevägi on osa NATO väest, siis on ka NATO ja Eesti saladuste piir aeg-ajalt küllaltki tinglik. NATO salastatud teavet on komisjonil vaja näiteks siis, kui otsustatakse kaitseväe kasutamist missioonidel või külastatakse missioonipiirkondi.
Eelnõuga pääseksid NATO saladustele vajadusel ligi ka teised, näiteks väliskomisjoni kuuluvad riigikogu saadikud, kes peaksid selleks samamoodi läbima julgeolekukontrolli.
Juurdepääsuloa saamiseks tuleb eelnõu kohaselt esitada parlamendi julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile taotlus koos kirjaga, kus põhjendatakse salajasele teabele ligipääsu vajadust. Pärast kuni kolm kuud kestvat julgeolekukontrolli saab erikomisjon kogutud andmetest kokkuvõtte, et seejärel otsustada, kas saadik on julgeolekukontrolli läbinud.
Ainsana saab eelnõu järgi lisaks presidendile ametijärgselt NATO saladustele ilma julgeolekukontrollita ligi riigikogu esimees, kes on põhiseaduse kohaselt presidendi asendaja.