Metsavenna tütar on tänulik teda varjanud peredele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Puutlipalu punkrilahingus julgeolekujõudude vastu võideldes metsavennana langenud Richard Vähi tütar Üviga.

FOTO: Erakogu

1953. aasta kevadel Võrumaal tšekistide poolt mõrvatud Richard ja Elsa Vähi tütar Üvi Kuus peideti väiksena sealse kandi lasterikastesse taludesse, kus veel üks tüdruk silma ei paistnud.

Eesti kohtuekspertiisi instituudi kohtuarst-ekspert Vitali Vassiljev Reedopalu metsast leitud luustikke puhastamas.

FOTO: Kaitsepolitseiamet

Saksa-Nõukogude sõja algul viimase sõjaväkke mobiliseeritud Richard Vähi sattus sakslaste kätte vangi, ent sai 1942. aastal vabaks ja läks koju. Kui punavägi naasis, üritas ta rahulikku elu jätkata, kuid võimud ei lasknud. Ri­chard läks metsa siis, kui 1949. aastal tulid küüditajad – ta oli koos abikaasa Elsaga pandud kulakute nimekirja.

«Ma olin pooleaastane, kui 1949. aasta märtsis meile järele tuldi. Mulle on seda hiljem räägitud nii, et inimesed ütlesid emale-isale, et autod on juba siiapoole sõitmas, minge ruttu kodust ära,» meenutas kauaaegne õpetaja Üvi Kuus (64) teisipäeval.

Kardeti nuhke

Peitumine võimude eest kestis aastaid. Väike Üvi oli aeg-ajalt vanematega metsas, kus neid on ka pildile jäädvustatud. «Neil oli julgust pilte teha, kuigi samal ajal käis enda varjamine. Aga elu pidi ju edasi minema.»

Kohalike seas, praeguses Meremäe ja Misso vallas oli mitu peret, kes ei olnud Vähide sugulased, kuid olid nõus pisitüdrukut enda juures hoidma.

«Sugulaste poole ei juletud mind viia, sest minu kaudu oleks saanud ka vanemaid üles leida. Seda ma mäletan, et ma teadsin ka toona, et mind varjatakse. Aeg-ajalt kardeti nuhke. Ja aeg-ajalt peideti mind ka kusagile ära. Selliseid ärevaid perioode tuli ette,» rääkis Üvi Kuus.

1951. aasta 7. märtsil pidasid metsavennad Misso vallas Saika küla juures maha verise punkrilahingu Nõukogude julgeolekumeestega. Sellest lahingust õnnestus eluga pääseda Richard Vähil ja August Kuusil, kes murdsid end piiramisrõngast välja.

Sellele aga järgnesid võimude karmid repressioonid kohalike elanike vastu, et nood metsavennad välja annaksid.

Julgeolek võttis tarvitusele ebainimlikud meetodid ja piinamise, mida hiljem pidas ebaseaduslikuks isegi nõukogude võim. ENSV riikliku julgeoleku ministeeriumi (MGB) eriinspektsiooni 1952. aasta uurimistoimikust selgub, et MGB Vastseliina rajooniosakonna ülem alampolkovnik Gri­gori Burakov ja ülema asetäitja kapten Aleksandr Trussov pidasid 1951. aasta kevadel seadusvastaselt kinni kaks kohalikku meest ja kaks naist ning juulis veel ühe mehe.

«Ülekuulamiste ajal, kuritegude mitteomaksvõtmise korral kasutasid Burakov ja Trussov teiste MGB osakonna töötajate juuresolekul nimetatud kodanike peal elektrivoolu telefoniaparaadist,» seisab toimikus.

Juhtmed hammastesse

Inimestele kinnitati paljastatud juhtmeotsad sõrmede ja varvaste külge. Ühele mehele kinnitati juhtmeotsad koguni hammaste külge ja teisele pea külge, misjärel neile anti elektrilöök.

Lisaks said kinnipeetud julgeolekus halastamatult peksa. Ühel teisel juhul sidus julgeoleku operatiivvolinik Feodor Teder naissoost kinnipeetava külge nööri ja lükkas teda korduvalt maha poriloiku.

Kuidas sündmused edasi arenesid, loe Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist!

Tagasi üles