Martin Helme: mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?
12. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida teie arvates tuleks teha siis, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule ka teist korda «ei»? Vastab üksikkandidaat Martin Helme.
Olin vastu ELi põhiseadusele, olen samale dokumendile vastu ka nüüd, mil ta on ümber nimetatud Lissaboni leppeks. Tegemist on täpselt vales suunas toimuva arenguga. EL peab vähendama, mitte suurendama keskvõimu, ühispoliitikad peavad olema vabatahtlikud, mitte kõigile ühe mõõduga ja kohustuslikud. Regulatsioone, subsiidiume ja plaanimajandust peab vähendama, mitte suurendama.
Liikmesriigid peavad suveräänsust tagasi saama, mitte seda veelgi enam Brüsselile loovutama. Iirimaa «ei» on minu jaoks igati soovitud tulemus, ehkki ma kahtlen, kas euroeliit laseb end ka neljandat korda saadud punase kaardi peale (Prantsuse, Hollandi, Iiri referendumid) heidutada.
Mida jõhkramalt ja ebademokraatlikult euroimpeeriumit ehitatakse, seda kindlamini ja kiiremini ta laiali laguneb. Euroopat aitab edasi riikidevaheline aus ja terve konkurents, mitte üks-mõõt-kõigile bürokraatlik plaanimajandus.