Narva linn kavatseb minna riigikohtusse, et piisava eesti keele oskuseta koolijuhid saaks ka edaspidi ametisse jääda.
Narva koolidirektorid on hädas keeleeksamiga
25. märts 2013, 00:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnavalitsus jätkab kohtuvaidlust keeleinspektsiooni ettekirjutuse üle vallandada neli koolidirektorit, kes ei valda nõutud tasemel eesti keelt.
Möödunud aasta jaanuaris-veebruaris kontrollis keeleinspektsioon kõigi üheksa Narva üldhariduskooli direktori eesti keele oskuse vastavust nõutavale C1-tasemele. Neist viie koolijuhi keeleoskus tunnistati piisavaks, aga Pähklimäe gümnaasiumi, Kreenholmi gümnaasiumi, Peetri kooli ja täiskasvanute kooli juhid said ettekirjutuse teha ära C1-kategooria eesti keele eksam.
«Kuna nende direktorite eesti keele oskust on varem korduvalt kontrollitud ja nende suhtes juba rakendati sanktsioone, siis on tegemist keeleseaduse pideva rikkumisega,» seisab keeleinspektsiooni ettekirjutuses Narva linnavalitsusele. Ettekirjutuse järgi tuleb direktorid vallandada, kui nad ei soorita eksamit ettenähtud tähtajaks.
Keeleinspektsiooni järelevalve juht Leho Klaser selgitas, et inspektsioon võib teha nii ettepaneku kui ka ettekirjutuse, vabastamaks ametist töötaja, kelle eesti keele oskus ei vasta seaduse nõuetele. Esimesel juhul pole vallandamine sunduslik, tööandja võib leida ajutise lahenduse – võtta tööle tõlgi või muuta töötaja kohustusi. Ettekirjutus vallandamiseks tehakse vaid juhul, kui keeleseadust on rikutud pikka aega ja muud mõjutusvahendid on ammendatud. Klaseri sõnul oli Narva linnavalitsusele tehtud ettekirjutus töötajad vallandada viimaste aastate jooksul ainus seesugune Eestis.
Piisav keeleoskus vajalik
Keeleinspektsiooni arvates peab Narva linnavalitsus, sõltumata käimasoleva kohtuvaidluse tulemusest, saavutama olukorra, kus kõik koolidirektorid valdaksid piisavalt eesti keelt. Kui ettekirjutus jääb täitmata, on trahv 640 eurot, ning seni kuni ettekirjutuse eesmärk on saavutamata, võib trahvi korrata.
Narva linnavalitsus vaidlustas ettekirjutuse algul Tallinna halduskohtus, seejärel Tallinna ringkonnakohtus – mõlemad lükkasid kaebuse tagasi. Narva linna kultuuriosakonna haridusteenistuse juhi Larissa Degeli sõnul valmistub linnavalitsus teise astme kohtu otsust riigikohtus vaidlustama.
«Linna arvates ületas keeleinspektsioon ettekirjutust tehes oma volitusi, kui käskis direktorid kindlasti vallandada. See, et direktoritel pole keeleoskust C1-tasemel, ei tähenda veel, et nad ei valda piisavalt keelt oma töökohustuste täitmiseks. Igal juhul pole linnal nende suhtes selles asjas mingeid pretensioone,» selgitas Degel.
Degel märkis, et linn ei vaidlusta sugugi seadusenõuet ennast, mille järgi peab üldhariduskooli juht oskama eesti keelt C1-tasemel.
Kas linnavalitsusel on andmeid, millal koolijuhid, kes on oma ametis töötanud kümme ja enamgi aastat, kavatsevad vajaliku kategooria keeleeksami sooritada? «Raske öelda, millal see juhtub, aga nad teevad selleks pidevalt jõupingutusi, on korduvalt eksamil käinud, aga siiani pole läbi saanud,» sõnas Degel.
Eksamist ei taheta rääkida
Kas linnavalitsus peab koolijuhid vallandama, juhul kui kaotab ka riigikohtus? «Sellele küsimusele eelistaks vastata pärast kohtuasja lõppu,» ütles haridusjuht.
Narva linnavolikogu saadik, Peetri kooli direktor Jelizaveta Tšertova vastas Postimehe küsimuse peale, mida ta arvab keeleinspektsiooni ettekirjutusest: «Ärme sellest räägime!» Ja lõpetas kõne.
Täiskasvanute kooli direktor Jelena Kavrus ütles, et kavatseb C1-kategooria eksami ära teha, aga ei saa öelda, millal see tal õnnestub. «Siiani olen andnud B1-taseme eksami. C1 on minu jaoks piisavalt keerukas, ent ma püüan oma oskust täiendada: astusin Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuri, et saada teine kõrgharidus eesti keeles. Suvel sõidan Eestimaa sügavusse, et parandada kõnekeelt,» rääkis Kavrus.
Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktori Tatjana Zarutskihhiga, kes on ka Narva linnavolikogu liige, ja Kreenholmi gümnaasiumi direktori Gennadi Bõkoviga ei õnnestunud Postimehel kahe päeva jooksul vestelda – nad ei vastanud sekretärile edastatud palvele telefoni teel ühendust võtta ega reageerinud ka e-kirjadele.
Narva linnavalitsus pole mitte alati suhtunud nii lojaalselt koolijuhtidesse, kel puudub piisav keeleoskus. Kuus aastat tagasi, 2007. aastal korraldas linnavalitsus konkursi Soldino gümnaasiumi direktori asendamiseks. Sel ajal täitis direktori kohuseid Jelena Kruglova, kel polnud C1-tasemel keeleoskust, mistõttu ta ei saanud konkursil osaleda ja lõpuks jäigi oma ametist ilma.
Enne konkurssi kirjutas kooli kollektiiv linnapeale kirja, milles öeldi, et Kruglova on juhtinud kooli edukalt 16 aastat ja oleks mõistlik anda talle veel mingi tähtaeg keeleeksami tegemiseks, aga kiri jäi tähelepanuta.
Kruglova ise teatas kohalikule ajakirjandusele, et on ainus koolidirektor, kes kuulub «teise» erakonda. Ametlikult on ta IRLi liige. « Kõik linna asutuste ja ettevõtete juhid kuuluvad valdavalt Keskerakonda. Siiani on mulle kolm aastat pidevalt kinnitatud, et ma ei astunud «sellesse» parteisse,» kommenteeris Kruglova toona oma vallandamist ajalehes Narvskaja Gazeta.