Tallinna peaarhitekt ja linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Endrik Mänd ütles intervjuus Postimehele, et viimastel aastatel on näha selget ehitusmahtude statistilist kasvu - seda ainuüksi väljastatavate ehituslubade ja taotletavate projekteerimistingimuste pealt.
Ehitusmahud on märgatava kiirusega kasvama hakanud, kuid buumitasemeni pole veel jõutud ent palju pole puudu. Uue tõusu lävel nendib Mänd, et eelmise vigadest on õpitud.
«Muutunud on see, kuidas arendajad oma projekte näevad. Kui paberi peal enam igat ruutmeetrit ära ei osteta, sunnib see mõtlema lisaväärtustele, mida arendusega luua saab,» ütles Mänd.
«Eelkõige väljendub see avaliku ruumi paremas planeerimises. Selles mõttes on toimunud suur edasiminek. Ehitusprojektid, mis meile täna esitatakse, on mõnes mõttes kvalitatiivsemad ja ajakohasemad,» tunnistas Mänd.
Mänd võrdleb linnaehitust tsüklilise majandusega, kus arendusprojektide koguarvus esinevad tõusud ja mõõnad.
Linn on võtnud eesmärgiks buumiaegseid vigu ja nende kordumist vältida. «Buumiaeg päädis sellega, et väga palju ehitati linnapiiri taha ja põllupealsed arendused vohasid,» tõi Mänd näite buumiaegsetest vigadest.
Eelisarendada tuleks kesklinna
Et see tendents uuesti käiku ei läheks, eelistab linnaplaneerimise amet, et arendataks just kesklinna. Eesmärgiks sealjuures on kesklinna eluruumi täiendada ja elanikkonda juurde tuua.
«On tunda tendentsi, et kolitakse äärelinna, mistõttu jääb linnasüdame ja selle lähiümbruse infrastruktuur nõrgemaks,» avaldas Mänd kahetsust.
Kesklinna suurimatest arendamist vajavatest piirkondadest märkis Mänd Admiraliteedi basseini ümbrust, Tallinna sadama kinnistuid, Linnahalli ümbrust, Kalaranna piirkonda kuni kalasadamani välja.
Arendusprojektid venivad erinevatel põhjustel
Tallinna arendusprojektide ajaline protsess ja menetlemine pole Männi meelest sugugi pikaldane, kui arendajad nendega pidevalt tegeleks. Nullist projekti realiseerimiseni võiks jõuda ideaalis kuni nelja aastaga.
«See sõltub väga paljudest asjaoludest. Siin on nii menetuslikud asjaolud - kui võimekad on projekteerijad, milline on avalik arvamus nende projektide suhtes. Kindlat numbrit välja tuua ei ole kahtlemata võimalik. Ideaalis võiks mõttest ehitusloani jõuda umbes kolme aastaga. Suuremat avalikku huvi pälvivate planeeringute puhul võib see aeg mitmekordseks muutuda,» nentis Mänd.