Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: millised on teie seisukohad Euroopa ühise immigratsioonipoliitika suhtes? Vastab Rahvaliidu esinumber.
Rahvaliit: mida arvate ELi ühisest rändepoliitikast?
13. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat:
Euroopa Liit vajab kindlasti ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitlust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Tähtis on kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Hetkel vaevlevad ELi liikmesmaad immigratsioonipoliitikas koos kõigi teiste arenenud riikidega maailma majandusliku arengutaseme ülisuurtest erinevustest põhjustatud probleemidepuntras. Isegi ELi sees ei ole veel suudetud tagada tööjõu täielikult vaba liikumist liikmesriikide vahel. Paljud jõukamad liikmesriigid kaitsevad oma tööturgu madalama sissetulekutasemega uusliikmesmaade tööjõu sissevoolu eest, majanduskriisi tingimustes vastuolud sellel pinnal teravnevad.
Kuni ei ole saavutatud inimeste vaba liikumine ELi sees, mille peamine eeldus on soovitud töökoha leidmine, puuduvad sisulised võimalused muuta vabamaks üldist sisserännet euroliitu. Massiline majanduspõgenike sissevool maailma vaesematest regioonidest koormab ELi arenenud riikide sotsiaalsüsteeme ja tekitab pahameelt maksumaksjates. Sellel pinnal idanev võõraviha võimaldab populaarsust koguda äärmuslastel, mis võib oluliselt kõigutada suurema sisserände all kannatavate riikide poliitilist stabiilsust. Immigratsiooniprobleemide sisuliseks lahendamiseks peab EL koos kõigi maailma arenenud riikidega tegema oluliselt enam maailmas õiglase majandussuhete süsteemi ülesehitamiseks, sest ilma maailma vaesemates regioonides majandusarengut ja heaolu kasvu saavutamata kasvab illegaalse immigratsiooni surve ELi riikidele veelgi.
Samal ajal vajab vananeva elanikkonna ja madala sündivuse tasemega EL pikemas perioodis tööjõu sissevoolu väljastpoolt. Seega tuleb välja töötada pikaajaline välistööjõu kaasamise kava, mis tooks ELi oskustöölisi ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Välistööjõu kaasamise kava oluliseks komponendiks peab saama sisserändajate sujuv lõimumine asukohamaa ühiskonda ja kultuuriruumi.
ELi immigratsioonipoliitika keskseks elemendiks peab saama (rakendusliku) kõrghariduse ja tehnilise kutsehariduse laialdane pakkumine arengumaadest pärit noortele erialadel, mille osas ELi tööjõuturul valitseb defitsiit. Ühised õpingud koos kohalikega looks soodsa pinna nii kultuuriliseks kohandumiseks kui ka isikliku suhetevõrgu tekkimiseks ELis töö ja elukoha leidmiseks. Integratsioonivõime ja -tahtega noortega saaks loomulikul teel täiendada ELi tööjõuressursse, mis aitaks kaasa EL sotsiaalprobleemide lahendamisele ja kultuuri rikastamisele.