Vene oligarhide võimalused – kummarda Putinit või lahku riigist

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boris Berezovski (paremal) ja Mihhail Hodorkovski aastaid tagasi
Boris Berezovski (paremal) ja Mihhail Hodorkovski aastaid tagasi Foto: SCANPIX

Möödunud nädala laupäeval surnud Vene ärimees Boris Berezovski oli üks neist, kes rikastusid 1990. aastatel pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Riigifirmade privatiseerimine andis paljudele võimaluse panna alus nüüdsele hiigelvarandusele, kirjutab Forbes.

Venemaa riigifirmade erakätesse andmist kirjeldatakse majandusväljaannetes kui maailma suurimat röövi.

Vene oligarh Roman Abramovitš on tuntust kogunud nii suure varanduse kui ka Briti Chelsea jalgpalliklubi omanikuna. Abramovitši vara suurus ulatuvat üle kümne miljardi dollari. Ta on maailmas kõige jõukamate inimeste nimekirjas 107. kohal. Abramovitš on heades suhetes Vene valitsuse ja president Valdimir Putiniga.

Kõige rikkam venelane on Aliser Usmanov, kelle vara suurus olevat 17,6 miljardit dollarit. Usmanovi vara põhineb raua- ja terasetööstusel, kuid nüüdseks tegeleb ta veel mitmetel teistel ärialadel. Talle kuulub ka Venemaa suurim majandusväljaanne Kommersant. Usmanov on astunud Abramovitši jalajälgedes, sest ta on Briti jalgpalliklubi Arsenal põhiomanik.

Venemaal rikkuselt teine mees on Mihail Fridman. Tema vara suurus arvatakse olevat 16,5 miljardit dollarit.

Nüüd surnud Boris Berezovskit peeti Venemaa kõige mõjuvõimsamaks oligarhiks president Boris Jeltsini (1991 – 1999) võimuperioodil. Ta lõi suure äriimpeeriumi, kuid enne oma surma oli ta sellest enamiku kaotanud. Nagu ka teised Vene oligarhid, ei saanud see mees oma vara täiesti ausal teel.

Nüüdseks surnud poliitik Aleksander Lebed sõnas, et Berezovski ei piirdunud vaid varastamisega. Lebed olevat öelnud, et Berezovski tahtis näidata, et suudab varastada ilma vahele jäämiseta.

Berezovski oli pikka aega Abramovitši äripartner, kuid paar aastat tagasi nende suhted halvenesid. Berezovski läks Abramovitši vastu kohtusse ja kaotas. Tegemist olevat maailma kõige kulukama kohtulahinguga.

Berezovski pooldas Putini saamist Venemaa presidendiks, kuid üsna pea oli selgem, et ta ei saa Putiniga läbi. Temast sai Putini ja Kremli karm kriitik. Selle tõttu põgenes ta Venemaalt Suurbritanniasse, kus ta jätkas Putini kritiseerimist.

Kõige kuulsam Vene oligarhide seas on siiski Mihhail Hodorkovski, kes oli esimene, kes Putinile kanna peale astus. Kunagi oli ta oma kodumaal rikkaim inimene. Nüüdseks on ta juba pikka aega majanduskuritegudes süüdi mõistetuna trellide taga olnud.

Väljaanne Economist kirjutas, et Valdimir Putin andis 2000. aastal võimule saades oligarhidele kaks võimalust. Nad kas jäävad Venemaale ja alluvad Kremlile või siis lahkuvad.

Hodorkovski jäi Venemaale, hakkas Putinit kritiseerima ning see lõppes tema jaoks pikaajalise vanglakaristusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles