Reformierakond: mida arvate ELi ühisest rändepoliitikast?

Kristiina Ojuland

FOTO: Raigo Pajula

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: millised on teie seisukohad Euroopa ühise immigratsioonipoliitika suhtes? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.

Sven Mikser

FOTO: Liis Treimann.


Kristiina Ojuland:

Schengeni ruum on loonud võimaluse inimeste vabaks liikumiseks, mis tähendab, et ka Eesti võib sattuda olukorda, kus riik ei ole valmis kandma hoolt kõigi kolmandatest riikidest pärit immigrantide eest, seetõttu on vajalik tugev üle-euroopaline immigratsioonipoliitikat haldav regulatsioon. Kõige mõistlikum on lahendada probleemid juba eos, toetades immigrantide lähteriike Euroopa Liidu naabruspoliitika- ja arengukoostööpoliitika instrumentide kaudu, luues seal inimväärsed elutingimised. Migratsiooni tiivustavad vaesus, nälg, haigused ja sõjalised konfliktid - kui suudame nendega tegeleda varases staadiumis, ei pea me enam Euroopas lahendama võõrsilt meile kandunud probleeme. Samas on tervitatav Euroopa Liidu nn sinise kaardi poliitika, mis annab kolmandate riikide kvalifitseeritud tööjõule õiguse tähtajaliselt töötada Euroopa Liidus, panustades Euroopa Liidu konkurentsivõimesse ning viies oma päritoluriikidesse kaasa demokraatia ja toimiva turumajanduse ülesehitamiseks vajalik oskusteave.


Urmas Paet: Euroopa oluline märksõna on solidaarsus ja see peab kajastuma ka immigratsioonipoliitikas. Ennekõike peab see väljenduma tagasivõtulepingute sõlmimises ja nende täitmises ELi ja immigrantide lähteriikide vahel - ennekõike Põhja-Aafrika riikidega. Samuti tuleb tugevdada ELi piirivalveametit FRONTEXit ning patrulltegevust Vahemerel.

Igor Gärzin: Positiivsed. See peabki olema ühtne: euroopalik selle sõna parimas tähenduses. Humaanne, mõistev ja ELi enda huvisid mitte-unustav.

Silver Meikar: Euroopa Liitu tuleb igal aastal üle 2 miljoni immigrandi, millega oleme me konkurentsitult maailmas esikohal. Paljud sellistest immigrantidest on kas illegaalsed või asüülitaotlejad. Eurooplastena omame me enamiku teiste riikide kodanike ees märkimisväärseid eeliseid: kõrge elatustase, hea ja toimiv haridus- ning meditsiinisüsteem, demokraatia, inimõigused jne. Oluline on mõista, et paljudel kolmandate riikide inimestel need meie jaoks elementaarsed ja iseenesestmõistetavad võimalused ning väärtused puuduvad. Elamine totalitaarsete süsteemidega riikides, vaesus, nälg, haigused, sõjad jms on igapäevane sadadele miljonitele inimestele, kelle jaoks ainus võimalus leida mingidki inimväärsed elamistingimused on just nimelt emigreerumine. Samas tuleb mõista, et need miljonid immigrandid võivad hakata liigselt koormama Euroopa sotsiaalsüsteemi. Mul on hea meel, et Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja, mille peaeesmärgiks on tagada inimestele elamisväärsed tingimused kõikjal maailmas. See omakorda vähendaks aina kasvavaid immigratsioonivoogusid ning säästaks Euroopat võimalikest probleemidest tulevikus.

Mati Raidma: Immigratsioonipoliitika on tänases maailmas nii või teisiti väga tihedalt seotud julgeolekupoliitikaga ja sellest vaatenurgast soovitan ka kolleegidel probleeme analüüsida. Ühised seisukohad on tänases Euroopas hädavajalikud.

Laine Jänes: Pean oluliseks Euroopa ühise rändepoliitika kujundamist, mis kasutaks ära seadusliku rände häid külgi ja võitleks illegaalse rände ning inimkaubandusega. Seadusliku rände osas on vajalik, et lähtutakse liikmesriikide vajadustest, jättes neil õiguse otsustada sisenemise piirmäärade ja paljude muude nüansside üle.
Hoopis teine teema on illegaalne ränne. Täna on see kõige suurem probleem Euroopa Liidu Vahemere-äärsete liikmesriikide jaoks, kes on hädas aafriklaste meeleheitliku rännusurvega Euroopasse. Sellega võitlemisel on esmatähtis Euroopa solidaarsus ja koostöö, sealhulgas tõhus koostöö kolmandate riikidega.

Hannes Astok: Ühtne immigratsioonipoliitika on ainuvõimalik lahendus tõhusaks tegutsemiseks. Meie siin Eestis ei kujuta tegelikku olukorra keerukust Itaalia ja Hispaania lõunarannikul endale isegi ette. Iga päev üritab randuda kümneid põgenikepaate ning paljud neist on muutunud surmalaevadeks.
Küsida tuleb ka seda, kuidas saame Aafrikal aidata muutuda selliseks piirkonnaks, kus kõik inimesed saavad ja tahavad hästi elada. Minu jaoks ei tähenda ühise immigratsioonipoliitika loomine mitte igasuguse immigratsiooni keelustamist. Vastupidi, töökad ja haritud inimesed on Euroopasse alati teretulnud.

Urve Tiidus: Parem ühine, kui igaühel erinev. Oleme ju olulises osas üks õigusruum.

Tõnis Kõiv: Suhtun ettevaatusega kvootidesse, mis immigrandid ühtlase kihina ELis laiali jaotaks. Pigem tuleb täpsemini sihitada abiprogramme ja tõhustada piirikontrolli ELi välispiiril.

Kalev Kallemets: Immigratsioon jääb Euroopasse kõrgeks. See on osalt positiivne, osalt probleem, sest koormus jaotub liikmesriigiti ebaühtlaselt. Jah, ühtsed lahendused on vajalikud.

Tagasi üles