Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: millised on teie seisukohad Euroopa ühise immigratsioonipoliitika suhtes? Vastavad Roheliste kandidaadid.
Rohelised: mida arvate ELi ühisest rändepoliitikast?
13. mai 2009, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Strandberg:
Immigratsioonil on mitmeid põhjusi: huvi uue kultuuriruumi vastu, pagemine oma poliitilisest ja kultuurilisest ruumist ja huvi majandusliku heaolu järele, mida loodetakse leida Euroopa Liidust. Need on loomulikud protsessid ning küllalt loomulikud tungid. Kui migratsioonivood võivad kujuneda probleemseteks, ei ole abi ka nende takistamisest. Tegelik lahendus on selles, et luua olukord, kus ka maades, kust majanduslikel põhjustel Euroopasse lahkutakse, oleksid kättesaadavad tehnoloogiad, mis tagavad mugavuse ja heaolu selle energiahulga tasemel, mis konkreetsel maal kättesaadav. Siin on Euroopa Liidul lisaks traditsioonilisele arengukoostööle märkimisväärne roll just selliste tehnoloogiate loojana ja eeskuju näitajana. Loomulikult pole tegemist hetkeliste muutustega, vaid need muutused võivad võtta aastakümneid. Poliitilistel põhjustel ning tagakiusamise tõttu omalt maalt lahkujate vastuvõtmine on aga ju igati mõistetav... siin on põhjust nõuda neilt riikidelt ühiselt ja aina selgemalt meile arusaadavatest inimõigustest ning kodanikuõigustest pidamist. Seda sõltumata näiteks ELi kaubanduslikest huvidest.
Peep Mardiste: Euroopa on alati olnud nii sisse- ja väljarände kohaks. Vältida tuleb Euroopa Liidu nimelise ligipääsmatu kindluse rajamist; täna mitmel pool külvatav hirm võõraste ees ei too lahendust. Euroopa elanikkond vananeb ja töökäsi on vaja ka tulevikus. Kuna Euroopa Liidus sisepiire pole ja inimeste liikumine on vaba, siis on ühtsed immigratsiooni- ja asüülireeglid paratamatus. Õiglane on seotud kulude jagamine kõigi liikmesriikide vahel, piiriäärseid riike ei tohi immigratsioonisurve küsimuses üksi jätta.
Euroopa Liidul on pikas perspektiivis oma piiridele kahurite ostmise asemel mõttekas vähendada immigratsioonisurvet, aidates tänastel arengumaadel jalgu alla saada. Euroopa peaks lõpuks täitma juba 1970ndatel ÜROs antud lubaduse tõsta arenguabi summade osakaalu sisemajanduse kogutoodangus 0,7 protsendini. Selle eesmärgi võiks täita aastaks 2015 ning võtta vaheeesmärgiks 0,56 protsenti aastaks 2010. Mõistlik oleks üle vaadata mitmesugused kaubanduslepete sätted, mis on täna arengumaadele pigem koormaks kui abiks. Näiteks tuleks kohe lõpetada Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksporditoetused, kuna need ohustavad jätkuvalt vaeste riikide farmerite toimetulekut. Oluline on arendada õiglast kaubandust.