Valitsusparteid ei jõudnud täna hoolimata kahetunnisest koosistumisest kokkuleppele, kuidas muuta koondamist hõlbustavat töölepinguseadust ja töötute uusi hüvitisi, et parandada riigileearve taskaalu ja vältida töötukassa tühjaks voolamist.
Võimuparteid ei jõudnud töölepinguseaduse muutmises kokkuleppele
12. mai 2009, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüliõunaks on eelkõige see, et mida teha 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse nende punktidega, mis muudavad firmadele töötajate koondamise lihtsamaks. Kui näiteks praegu peab ettevõte kümme aastat nende juures töötanud inimesele maksma koondamise korral nelja kuu palga, siis 1. juulist vaid ühe kuu palga, millele töötukassa maksaks kahe kuu palga juurde.
Ühe kuupalga kaotuse kompenseeriks aga see, et 1. juulist tõusevad hüvitised töötutele - esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast ning jõustub põhimõte, et ka poolte kokkuleppel töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust.
Parteid vaidlevad
Võimuparteide vaidlus seisnebki selles, et kui palju töötute hüvitisi kokku tõmmata ja kas jääb kehtima põhimõte, et firma kulud koondamisele vähenevad järsult. Kui Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tahavad märkimisväärselt kokku hoida uute hüvitiste arvelt ning muuta koondamist ettevõtetele hõlpsamaks, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond pole sellega päri.
Postimehe andmetel käis reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur täna välja plaani, et hüvitist tõsta esimese saja päeva eest 55 protsendile palgast ning järgmiste päevade hüvitis jääks samaks. Koondamise puhul tuleks aga firmadele lisakohustusena see, et pikaajalise tööstaažiga inimesele peavad nad maksma ühe kuu asemel kahe kuu palga.
Samuti lükkuks esialgu edasi poolte kokkuleppel lahkunute hüvitise saamine.
Koos Pevkuri, Rein Langi (Reformierakond) ja Ken-Marti Vaheriga (IRL) täna töölepinguseduse tupikule lahendust otsinud sotsiaaldemokraat Nestor tunnistas täna Postimees.ee`le, et parteid ei jõudnud kokkuleppeni põhjusel, et välja käidud plaani kohaselt saavad töötajate tagatised lubamatult suure tagasilöögi ja sotsid ei taha sellega nõustuda.
Pevkur omakorda heitis jällegi sotsidele ette liiga suurt jäikust ning seda, et SDE tahab töötute hüvitiste suure vähendamise korral edasi lükata ka koondamise hõlbustamist firmadele. «Kuid seda võimalust ma ei näe, sest siis kaotab töötukassa tööandjate jaoks mõtte - nad maksavad sinna raha sisse, kuid ei saa sealt midagi vastu,» lisas ta.
Otsusega kiire
Vaher omakorda tõdes, et kui võimuliit hiljuti nõustus töötuskindlustumakse tõstmisega 0,9 protsendilt kolmele protsendile, siis tehti seda tingimusel, et tööandjad kui töövõtjad teevad uues seaduses järeleandmisi.
«Praegu üritamegi seda tasakaalu leida,» lausus ta. «Kui me midagi ei tee ning uued hüvitised ja töölepinguseadus täies mahus 1. juulist kehtima hakkavad, siis suundub töötukassa töötuse järsu kasvu tõttu paratamatult pankroti suunas.»
Valitsuse poolt kokku kutsutud neljaliikmelise komisjoni eesmärgiks ongi see, et kokku leppida, milliste seadusemuudatustega välja tulla, et ühelt poolt töötukassa rahast tühjaks ei jookseks ning teisalt leida kokkuhoiukroone ka riigi üldise eelarvetasakaalu parandamiseks.
Valitsuses on juba kokku lepitud 2,3 miljardi krooni suuruses kokkuhoius ning ligi miljard krooni peaks sellest tulema just läbi töötukassa.
Pevkur tunnistas, et ilma töölepinguseaduse kokkuleppeta ei saa ka kogu eelarve kärpeplaaniga edasi minna. «See on oluline osa kärpekavast ja kui see nüüd ära kukub, siis peame selle raha leidma mingite muude sotsiaaltoetuste arvelt,» lisas ta.
Neljaliikmeline komisjon jätkab oma tööd homme ning peab siis esitama valitsusele ka oma ettepaneku töölepinguseaduse uuendamiseks.