See, et Eesti riik jättis pronksöö tuules uurimata politseivägivalla süüdistused, kahandab meie politsei ja riigi usaldusväärsust, kirjutab Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper riigi värske kohtukaotuse valguses Postimehe arvamusportaalis.
Inimõiguslane: pronksööl murtud käeluu õppetund Eestile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise keeld on üks kõige olulisematest inimõigustest, mille rikkumiseks ei ole õigustust.
Pronksöö sündmused olid Eesti jaoks erakorralised ning need panid proovile Eesti riigi ametivõimude võimekuse tagada avalik kord. Sellises olukorras pidi politsei kasutama jõudu ning selle jõu kasutamise käigus võisid kinnipeetavatel tekkida kehavigastused.
Inimõigustega kooskõlas on vaid selline jõu kasutamine, mis on proportsionaalne võimaliku hädaohuga. Ka erakorralistes olukordades nagu pronksöösündmused tuleb ametivõimudel sellest põhimõttest kinni pidada. Antud kaasuses leidis jõu üleliigne kasutamine kohtu arvates kinnitust ühe kinnipeetu korral, kelle käeluu murdus. Eesti riigil tuleb sellest teha oma järeldused ning üritada võimalikke rikkumisi tulevikus ennetada.
Politseivägivald on tõsine süüdistus ning nõuab lähemat uurimist, mida kaebuse esitanute suhtes ei tehtud. Ametivõimud ei teinud kohtu hinnangul ühtegi sammu, et süüdistuste paikapidavust uurida, ei küsitlenud tunnistajaid ega kaebuse esitajaid, ei uurinud foto- või videomaterjali, mida kõike oleks saanud suhteliselt lihtsalt teha. Politseivägivalla süüdistuste uurimata jätmine või ebapiisav uurimine kahandab politsei ja riigi usaldusväärsust kodanike ja elanike hulgas, keda ta peaks teenima.
Eriti kahetsusväärne on, et seda ei tehtud just rahvuslikul pinnal tekkinud konflikti korral, mil politsei oleks saanud süüdistuste tõsise uurimisega selgelt näidata, et ei ole konfliktis kuidagi osaline.
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärk on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis nn pronksöö kohtuasjas neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.